"Selleks, et inimesest portreed teha, ei pea üldse kujutama keha, see on üpris vana lähenemine asjale. Ma tean, et Reikopile meeldib maitsta igasuguseid asju. Umbes nagu Reikop on käinud kuskil söömas ja seda ei pesta ära, vaid see jäetakse kuhugi restorani alles aukohale," märkis Nahksepp oma tööd "Reikopi maitstud lusikas" kommenteerides.

Reikop tunnistas, et talle meeldib see. "Mulle üldse meeldib kaasaegne lähenemine."

Fatahhova töö üritas jäädvustada Reikopi teravat keelt terava pilguga. Rääkides sellest, kas skulptuur peab olema pärisinimesega üks ühele sarnane, siis sõnas ta, et see on üks ilme, mis on jäädvustatud. "Palju aitas ka elava inimese nägemine, sest pildid on ka mõnes mõttes interpretatsioon."

"Ma ise tundsin siin end küll täiesti ära," tunnistas Reikop. "Otse eest vaadates tunnen vähem ära, aga profiilis vaadates saan aru, et see olen mina."