"Tegu on sellise valdkonnaga nagu sõjaline käsitsi võitlus, mille üks osa on ja sõjaline sport ongi noaviskamine. Hoiame elus Põhja-Euroopa rahvaste traditsioone, mis on tuhandeid aastaid vanad, aga mis on kahjuks inimeste poolt ära unustatud," rääkis noaviske instruktor Margus Alviste.

Noaviskega tegelemiseks peab inimesel olema kannatlikkust.

"Tänapäeva inimesed on kõik pinges. Meie elustiil, toitumine, istumine, kõndimine tekitab kehas hästi palju pingeid. Selleks, et nendest vabaneda, läheb sellist teadlikku tegevust, harjutamist, treenimist ikkagi päris pikalt vaja. See on üks põhjus, miks see spordiala ei ole ülemäära populaarne. Kannatust on vähe, kõik tahavad kohe tulemust," nentis Alviste.

Noaviskega ei saa aga sugugi igaüks tegeleda. Alviste selgitas, et näiteks ei lase nad terariistade ligi inimesi, kes on kohtus karistatud ning vestlevad iga viskehuvilisega, et veenduda ega tal halbu kavatsusi ole. Enne spetsiaalse noa viskamist on tähtis ka väike soojendus teha – näiteks tuleb teha puusa-, põlve- ja randmeringe.

"Noaviskamise käigus sa oled ka psühholoogiliselt enda jaoks avatud. Kõik sinu draamad, allasurutud emotsioonid, iseloomuomadused, mis vajaksid võib olla korrigeerimist, hirmud, ülemeelikkus, liigne ambitsioonikus – see kõik avaldub noaviskamise trajektoori käigus," kirjeldas noaviske harrastaja Kristel Sõrmus, kes koduhoovis noaviskega tegeledes vormi hoiab.

"Mida ma ise julgen ütelda ja kinnitada – vaadates ka kõrvalt, kuidas meie treeninggrupis inimesed toimetavad –, siis see on üks kõige kiiremaid stressimaandamise allikaid, mida mina ise oskan soovitada inimestele," ütles Alviste.