Eestis on viimased andmed annetamisest 2019. aastast, tollase seisuga annetati aastas kokku 47 miljonit. See jaguneb väga paljude eluvaldkondade kui organisatsioonide vahel, annetusi teevad nii firmad, eraisikud kui ka annetajad välismaalt.

"Peaaegu kõik, mida heategevuses mõõta saab, on paremaks läinud," rääkis Presidendi nõunik Urmo Kübar "Ringvaates". Aastas annetab keskmiselt iga neljas eestlane umbes 30 eurot aastas ühele organisatsioonile.

Kõige rohkem soovitakse toetada lapsi ja nende tervisega seotud ettevõtmisi - 2019. aastal annetati kõige rohkem Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi, vähiravifondile Kingitud Elu ja SOS lasteküla.

Siiski on religioon valdkond, kuhu nii mujal maailmas kui ka Eestis palju raha soovitakse anda. "Eestis kõikidest annetustest umbes 40% tehakse erinevatele kirikutele ja kogudustele. See näitab valdavalt kahte asja - usuringkondades on annetamise kultuur ning traditsioon, see on juurdunud ja kokkulepitud tava," rääkis Kübar. "Teiseks näitab see, et ka Eestis, mida me ei pea usulembeliseks ühiskonnaks, domineerib religioon ehk muudes valdkondades ei pea me annetamist niivõrd loomulikuks ja igapäevaseks elu osaks, kuivõrd selliseks viisiks reageerida siis, kui kuskil on mingi häda või õnnetus käes."

"Õppetund, mille saame siit võtta, on see, et tegelikult me saame hoopis suuremat mõju avaldada hoopis sellega, kui me tegeleme heategevusega pidevalt ehk püsiannetuste korras ja aidates organisatsioonidel rohkem tegeleda probleemide ennetamisega, mis on kokkuvõttes odavam meile ühiskonnana ja toob neile inimestele vähem kannatusi kaasa."