Maarja Nuut elust Indias: armuvalus poissmehed, mürgitamissoov ja aegunud viisa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: estinst.ee

Viiuldaja, laulja ning helilooja Maarja Nuut võttis muusikaakadeemia teisel kursusel õppides vastu otsuse pakkida asjad ja minna Indiasse New Delhisse muusikat õppima.

Nuut rääkis R2 "Reispassi" saates, et New Delhisse läks ta pikemaid ettevalmistusi tegemata – plaan oli end kohale jõudes sisse seada ja kiirelt töö leida, mis osutus aga arvatust palju keerukamaks ülesandeks.

"Ma olin siis 20-aastane, mõnusalt naiivne seiklusjanuline tütarlaps, kes ei adunud, et New Delhis pole päris nii, et lähed sinna kohale ja hakkad tööle. Et lähed näiteks kuhugi kohvikusse ettekandjaks – seda maailma seal ei eksitseeri seal, vähemalt mitte tol ajal," kirjeldas Nuut.

Peagi sai ta pakkumise sõita igal nädalavahetuse New Delhist Mumbaisse, et seal Bollywoodi orkestris mängida. Sellest pakkumisest Nuut aga keeldus, sest tundis, et see segaks tema muusikaõpinguid. Lisaks käis ta ka töövestlusel USA saatkonna koolis, kuid sealt temaga pärast intervjuud esialgu ühendust ei võetud.

Vastamata armastus tõi endaga soovi Nuuti mürgitada

Keeruline oli aga ka elukoha leidmine. Õnneks oli tal Indias olemas üks hea tuttav, kelle tädi juures, n-ö tütarlaste ühikas Nuut mõnda aega elada sai. Sealne üür oli aga kallis, mistõttu oli ta peagi sunnitud uut elamist leidma.

"See aeg, mis ma olin seal poolteist või kaks kuud elanud, oli mind tutvustatud mu sõbra perega. Ma olin käinud külas vanemate juures ja sugulaste juures. Mu sõber oli juba päris soliidses vanuses, ma arvan, et kuskil ligi 30-aastane ja kui sa Indias ei ole selles vanuses veel abiellunud, siis on ikkagi viimane aeg. Ühel hetkel hakati ilmselt hauduma plaani, et kui on tulnud kena tütarlaps Euroopast, siis miks sa siis naist omale ei võta," meenutas Nuut ja lisas, et sealsest elukohast lahkus ta suure riiuga, sest mõisteti, et Nuudil endal abiellumise soovi ei ole.

Sekeldusi jagus aga ka järgmises elukohas, kus omanikuks oli 36-aastane mees, kes samuti Nuudile pilgu peale viskas ja kes solvus, kui naine tema vastu huvi ei tundnud. Sealse eluaseme üürihinna sees oli aga ka kümneaastane ori, kes Nuuti majapidamistöödega abistas.

"Ta oli müüdud oma perekonna poolt selle mehe käsutusse. Ta tegi seal tööd, koristas, tegi meile koos ühe vanema poisiga süüa. Kõik see palk, mis ta teenis saadeti koju tema vanematele. Ta pidi tassima ka neljandale korrusele 60-liitriseid suuri veepudeleid – see kanister oli suurem, kui see poiss ise, nii et loomulikult ma tassisin lõpuks neid kanistreid ise sealt üles," meenutas Nuut.

Ta lisas, et poisiga tekkis neil hea läbisaamine ning ühel päeval teatas laps, et Nuudil on targem sellest elukohast kiiresti kaduda, sest omanik soovib naist mürgitada. Nuut võttiski oma asjad ja läks ühe Hispaania ajakirjaniku juurde, kellega ta paar nädalat varem internetikohvikus tutvunud oli. Ajakirjaniku kaudu tutvus ta ühe arhitektiga, kes tal katusele ehitatud nukumajas elada lubas. Peagi tuli aga ka sealt ära kolida, sest mööda katuseid oli võimalik ringi liikuda ja kui keegi oleks käe sealsest õhukesest seinast läbi löönud, oleks ta koheselt Nuudi elupaika sisse saanud.

Uus töö aitas elukvaliteeti parandada

Asjad langesid aga hästi kokku ja Nuut sai kõne USA saatkonnast, kus ta neli kuud varem oli töövestlusel käinud. Selgus, et üks rikas pere otsib oma kümneaastasele pojale viiuliõpetajat.

"Ma ei olnud sellist rikkust, materiaalset rikkust kunagi varem näinud. Seda oledki vaid filmidest näinud. Loomulikult see kontrast oli seda veidram, kust ma olin tulnud ja kus ma veel olin, sest ma alguses elasin siiski veel selles pisikeses nukumajakeses seal katusel," sõnas Nuut ja lisas, et pere vanim poeg käis eralennukiga Harvardis koolis, nooremal oli aga – nagu teistel pereliikmetelgi – isiklik autojuht, kes teda igale poole sõidutas ja ta kotte kandis.

Ühel päeval viis autojuht ka Nuudi koju.

"Järgmine kord, kui ma läksin tundi andma, siis kutsuti mind n-ö vaibale, sest autojuht oli pereemale rääkinud, kus kohas ma elan, mille peale ta oli täiesti šokeeritud, et kuidas see võimalik on ja kas ma ikka tean, et see ei ole üldse turvaline jne. Samal ajal oli minul see katus hakanud päikse käes sulama, oli käidud seal uste taga koputamas ja lõgistamas, nii et ma teadsin, et ma ei saa sinna jääda," rääkis Nuut ja lisas, et pereema nõudis, et talle tuleb leida uus elamiskoht.

Nii asutigi koos Nuudile uut elamist otsima ja lõpuks sai ta koduks korralik tütarlaste ühiselamu. Ka rahamured olid lahendatud, sest Nuut andis kaks viiulitundi nädalas ja ühe tunni eest maksti talle rohkem, kui ta varem ühes kuus kulutada võis.

"Elu võttis täiesti teise pöörde. Ma käisin turu peal, ostsin omale siidist salle ja hõbedats sõrmuseid ja käisin isegi esimest korda kesklinnas kohvi joomas. Täitsa teine maailm nii-öelda," meenutas Nuut.

Nuut oli kolm kuud illegaalselt riigis viibinud

Peagi hakkas aga kätte jõudma aeg, mil Nuudi kuue kuu viisa pidi aeguma, ent tagasilennuni oli veel kuu aega. Nuut otsustas, et käib vahepeal Nepalis, et viisat pikendada ning pereema pakkus, et ajab reisi asjad ise korda. Ta avastas aga, et Nuudi viisa oli juba kolm kuud tagasi aegunud ja Nuut viibis riigis illegaalselt. Asja korda ajamiseks pidi Nuut minema kohalikku immigratsiooniametisse, kuhu jutule pääsemiseks pidi ta mitu tundi lõõmava päikese käes järjekorras ootama.

"Sa oled seisnud seal viis ja pool tundi. See on kella kolmeni lahti ja 15 minutit enne kella kolme jõuad sa lõpuks selle naiseni, aga ta tõmbab lihtsalt luugi kinni ja kõik. Keegi sinuga ei räägi. Tuled järgmine päev tagasi, ootad jälle neli tundi ja siis selgub, et see on vale maja, sest et ma olen juba illegaalselt riigis ja mind tuleks kohe kinni panna. Ma käisin niimoodi kolm-neli päeva erinevate asutuste vahel," kirjeldas Nuut.

Lõpuks võeti ta ühes asutuses jutule ja pead vangutades öeldi, et ta õhtul kell üheksa tagasi tuleks. Siis viidi ta suure mehe kabinetti, kes samuti pead vangutas ja ütles, et Nuut tuleks kaheks aastaks vangi panna ja talle tuleks teha eluaegne Indiasse reisimise keeld. Kui Nuut oli talle seletanud, kuidas ta Indiat ja sellega seonduvat väga armastab ja seal hoolikalt viiulit õppida tahab, mees leebus ja ütles, et ega ta vanglas vastu ei peakski. Nuudi viisat pikendati täpselt kuu võrra, et ta siis juba varem soetatud lennupiletil näidatud ajal tagasi saaks minna.

Lennujaama jõudis päev hiljem

Peagi jõudiski kätte 30. aprill, mil Nuut kell üks öösel tagasi Eestisse lendama pidi. Lennujaama jõudes öeldi talle aga, et tema lend on juba lahkunud – ta oli lennujaama läinud 30. aprilli õhtul, ent lennuk lahkus juba ligi päev varem, 30. aprilli öösel kell üks.

Kuna Nuudi viisa oli loetud tundide pärast aegumas, soovitati tal lennujaamast uus pilet osta, mille hind oli 8000 eurot. Kogu oma viimase raha oli Nuut aga enne lennujaama minekut ära kulutanud. Olukord tundus juba lootusetu, kuid siis mainis ta jutu sees, et õppis Indias Saskia Rao-de Haasa juures viiulit. Lennujaama töötaja teadis, et Saskia abikaasa on tuntud mees ning oli võlutud sellest, et Nuut sai nende majas viibida.

"Ühel hetkel mulle lihtsalt antakse üle check-in'i laua paber koos mu passiga tagasi ja öeldakse: "Minge kaasa selle mehega, ilusat elu teile." Ja mind viidi lennuki peale," sõnas Nuut.

Nii lendaski ta Helsingisse ja ema ostis talle sealt lennupileti Eestisse ning Nuut pääses tagasi kodumaale.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Reispass"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: