"Mulle meeldib see tunne, mis ma saan pärast tätoveeringu saamist ja ma tahan seda ka teistele inimestele pakkuda," sõnas Manna, kelle keha katab enam kui 25 tätoveeringut, R2 "Hommikus!".

Nii asuski ta iseseisvalt tätoveerimist õppima. Esialgu harjutas ta võltsnaha peal, mis on Manna sõnul küll inimese nahaga sarnane, aga siiski mitte täpselt sama – nimelt on inimese nahk hellam ja hapram ning seda annab rohkem venitada. Peagi tegi tätoveeringu iseendale, siis elukaaslasele ja nii lumepall veerema hakkaski.

"Esimesed tätokad, mis ma tegin, ei olnud kohutavad. Ikkagi tunnetuses on asi ja ma olen ka terve elu joonistanud, mis teeb disainide mõtlemise mu jaoks veidi kergemaks," tõdes Manna ja lisas, et seni ei ole ta ühtegi tätoveeringut ära rikkunud.

Küll aga on ta vahel kogemata öösel tätoveeringut kratsinud, mistõttu on tekkinud põletik. Asi pole aga kunagi tõsiseks läinud ning tätoveering on kenasti ära paranenud.

Põletiku vältimiseks on oluline ka oma tööpind enne tätoveerimise alustamist ära puhastada, mis on Manna sõnul aeganõudev tegevus.

"15 minutit kuni pool tundi läheb ikkagi see protsess. Kõik peab olema väga puhas ja kõik peab olema õiges järjekorras tehtud. Väga sanitaarne peab olema – see on ikkagi tätoveeringu puhul kõige olulisem," selgitas Manna ja lisas, et on oma senise tööga rahule jäänud.

"Päris okeilt on läinud. Kedagi ära rikkunud ei ole ja kõik on rahul olnud," ütles ta.