"Loomade farm" jõuab kahel järjestikusel nädalal Vikerraadio kuulajateni

"Loomade farm" Autor/allikas: Scanpix/AP

Esmaspäevast jõuab Vikerraadio eetrisse täispikk järjejutt G.Orwelli "Loomade farm", mida loeb Märt Avandi.

Inglise kirjanik, esseist, ajakirjanik George Orwell (1903–1950; kodanikunimega Eric Arthur Blair) ei võinud mõistagi aimata, et tema "Loomade farm" saab tõeliseks poliitilise kirjanduse klassikaks.

Lugu algab näiliselt süütu jutustusena. Ühes Inglismaa karjafarmis kutsub vana siga, kes tunneb elupäevade lõpu lähenemist, loomad kokku ja seletab, et kui nad ei taha ega jaksa enam elada nii, et hommikust õhtuni muudkui orjavad inimesi, tuleb neil korraldada revolutsioon ja inimesed minema kihutada – hea elu aluseks on vaid see, kui saab vabana ja võrdsena töötada enda heaks. Loomad korraldavadki ülestõusu ja esialgu paistab, et tõesti läheb elu paremaks, kuid juba mõne aja pärast hakkavad sead end teistest paremaks pidama ja endale privileege nõutama, kuni paari aasta möödudes saab kult Napoleonist karm diktaator ja karjafarmi loomade elu muutub endisest veelgi hullemaks.

Inglismaal ei leidnud Orwell oma romaanile esialgu kirjastajat, sest allegooriline lugu oli tegelikkuses terav satiir ja karm süüdistus stalinistliku diktatuuri vastu Nõukogude Liidus. Kuna toona veel kestnud Teises maailmasõjas oli Nõukogude Liit Suurbritannia liitlane fašistliku Saksamaa vastu, tundus sellise loo avaldamine poliitiliselt sobimatu.

1945. aastal, pärast sõja lõppemist leidus lõpuks kirjastaja, kes raamatu "Animal Farm: A Fairy Story" avaldas. Idabloki riikides oli see teos (nagu ka Orwelli düstoopia "1984") kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni keelatud kirjanduse hulgas, levides siiski nn samisdati ehk omaalgatusliku kirjastamise teel. Raamatu eestikeelne tõlge Mati Sirkelilt ilmus 1988 "Loomingu Raamatukogus".

Eestis on "Loomade farmi" saanud näha ka Linnateatris: Mart Kolditsa lavastuses kandsid seda ette 2005. aasta suvel EMTA lavakunstikooli XXII lennu üliõpilased oma bakalaureusetööna.

Kuigi teose ilmumisest on möödunud juba kolmveerand sajandit, pole selle mõte kaotanud oma aktuaalsust – ega kaota seni, kuni maailmas on totalitaarseid süsteeme, privilegeeritud klasse, kes elavad teiste töö arvel, valitsusi, kes inimesi propagandaga manipuleerivad, kuni ikka veel kehtib Orwelli kuulus lause "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised".

Järjejutt on Vikerraadio eetris 11. - 15. jaanuaril ja 18. - 22. jaanuaril kell 11.30 või 22.30, kuid juba praegu on kõik osad kuulatavad ka Jupiter.err.ee lehel.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: