Epp Kärsin: mind on täiesti pööraseks peetud, aga ise olen oma unistustesse alati uskunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR/ Sten Teppan

Kogemuskoolitaja Epp Kärsin on alati julgenud teistest erineda ja teha just seda, mida tema tahab. Kuigi isepäisus on endaga mõningaid konflikte toonud, on see teda aga ka elus edasi aidanud.

Kui Epp oli umbes 14-aastane, kolis ta kodust ära enda tolleaegse poiss-sõbra juurde elama. Vanematele Epp selles küsimuses kuigi palju sõnaõigust ei jätnud.

"Kui mina teda oleks keelanud, ta oleks läinud niikuinii ja ma oleks oma tütrest ilma olnud," sõnas Epu ema Merike Kärsin Vikerraadio saates "Käbi ei kuku…" ja lisas, et tütrel olidki alati enda kindlad põhimõtted, mille järgi vanemad vastavas olukorras kohanema pidid.

Epp tunnistas, et ega ta sel ajal koju väga ei kippunudki ja unustas tihtipeale ka ema kõnedele vastata ja tagasi helistada.

"Mul on olnud elus alati väga selge nägemus, kuhu ma tahan jõuda. Kohati mulle kodus tundus, et mingid asjad takistavad mind. Et ma pidin ise oma vitsad kätte saama selleks, et elu mind karastaks," rääkis Epp ja lisas, et õppis juba varakult ise toime tulema ja enda eest vastutama.

"Minu meelest mu ema ja isa – see on ilmselt kõigil teismelistel nii –, nad tegid kõike valesti ja mina siis tahtsin neid õpetada, kuidas peaks õigemalt elama ja kuidas paremini saab kõiki asju teha. Ma olin hästi terava väljaütlemisega ja olen tegelikult siiamaani. Mitte haigelt terava väljaütlemisega, aga ma olen lapselikult siiralt aus siiamaani," lisas Epp.

Merike ootas last aga alati koju tagasi ja kuigi teadis, et tütar ta kõnedele ei vasta, helistas talle tihti. Omavahel leppisid nad ära alles siis, kui Epp oli 33-aastane ning pärast seda hakkas Epu sõnul tema elu mäest üles minema.

"Ma läksin õppima holistika instituuti, tegin läbi holistilise neliku ja läbi selle holistilise neliku mul oli võimalus tunda ema tundeid, mida tema tundis, kui mina temaga niimoodi käitusin," rääkis Epp, kust tuli tõuge emaga leppimiseks.

"Holistiline nelik on see, kuidas sinu keha, meel ja vaim ja kõik see, mis on kunagi meie elus toimunud, on tegelikult meis olemas, aga meie ajul on võime valusaid mälestusi blokeerida. Läbi holistilise neliku tuleb see kõik läbi terapeudi uuesti teadvusesse ja sa hakkad rääkima ja kõik need asjad kirjutatakse üles," selgitas Epp ja lisas, et käis terapeudi juures vähemalt neli korda või isegi rohkem.

"Ma tundsin ära, et tegelikult minu ema kasvatas mind oma oskuste kohaselt kõige paremal moel," ütles Epp.

Merike lisas, et varem ei olnudki tütar tema ees mitte ühegi asja eest vabandanud.

Epp on alati julgenud mööda oma teed käia

"Ma arvan, et seesama julgus erineda ja käiagi teistsugust teed – mind ongi täiesti pööraselt hulluks peetud, aga ma olen alati öelnud, et mul on unistus, mina usun oma unistusse ja tegelikult, ema, sa võid ka öelda, et kõik unistused, mis mul väiksena olid on nii ka läinud," kirjeldas Epp.

Ta tõi näite, et seitsmeaastasena oli ta õnnetu, kuna vanemad said aastas vaid 28 päeva puhata. Isa ütles siis Epule, et rohkem puhata polegi lihtsalt võimalik.

"Ma ütlesin, et issi, küll sa näed! Kui mina saan suureks, mina tööl ei hakka käima ja kui tahan, siis puhkan nii kaua, nagu mina tahan. Täna tegelikult ma võin öelda, et ma olen järginud seda, mis on olnud minu sees ja ma teengi täna seda, mis mulle kõige rohkem meeldib," ütles Epp.

Epp tunnistas ka, et paljud arvavad, et ta tegeleb justkui uhhuuga, ent üldiselt inimeste arvamus muutub, kui nad temaga päriselt kohtuvad.

"Lihtsalt kuna ma tegelen sellises valdkonnas, millest Eestis ilmselt kunagi varem ei ole nii suurelt ja nii laialt kõlapinda saavutatud, siis paljude inimeste jaoks on see arusaamatu," nentis ta.

Koolitustel räägib Epp tihti ka isiklikest kogemustest, mille seast leiab ka valusamaid läbielamisi.

"Mina olen hästi tänulik selle üle, et ma olen julgenud astuda välja suhtest, kus ma ei ole olnud õnnelik. Ma ei ole jäänud suhtesse kinni lihtsalt sellepärast, et ma materiaalselt ei saaks hakkama. Ma olen julgenud teha elus otsuseid läbi südame, aga mitte läbi mõistuse. Ma ei tunne, et ma olen ebaõnnestunud, et ma olen lahutatud, vaid vastupidi – tänu enda läbielatud valusatele kogemustele, ma saan täna olla kogemuskoolitaja, sest mul on nii palju lugusid ja need on kõik minu enda lood," sõnas Epp ja lisas, et valusad kogemused aitavadki kõige rohkem kasvada.

"Ma arvan, et vahel inimesed saavad kokku lihtsalt sellepärast, et sünniks imeline laps või imelised lapsed. Nad on oma kingitused kätte saanud ja neil on oskus lahku minna sirgete selgadega, et lapsed ei peaks kannatama. Sellised lood, kui vanemad elavad koos, hambad ristis, ja lapsed on seal väga õnnetud – ma arvan, et elu ei peaks selline olema," tõdes Kärsin ja lisas, et vaatamata sellele, et ta oma lapse isaga koos ei ole, on mees siiski nende jaoks alati olemas.

Merike teadis juba noorena, kuidas lapsi kasvatades oma vanematest erinema peab

Valusamaid hetki meenutas saates ka Epu ema Merike, kes alates viiendast eluaastast kasuperes kasvas. Merikese enda ema sai surma ja isa tahtis uue naise võtta, mistõttu tuli Merike ära anda. Kuigi algul tekitas isa otsus Merikeses pahameelt, siis täiskasvanueas andis ta isale siiski andeks.

"Täiskasvanu mõistusega ma mõtlesin, et isa äkki soovis mulle kõige paremat. Ma püüdsin endale selgeks teha, et isa ei andnud mind ära seepärast, et ta mind ei armastanud, vaid selleks, et mul oleks parem elu," sõnas Merike.

Kui Merike oli 10-aastane, otsustasid ta kasuvanemad lahutada ja kuigi Merike tahtis ise kasuemaga jääda, teatas kasuisa, et Merike jääb siiski temaga elama, sest nii on lapsele parem.

"Isal oli õigus. Tegelikult mu kasuema ei tahtnudki mind. Ta ei võidelnud minu eest absoluutselt," meenutas Merike ja lisas, et kasuisa võttis peagi ka uue naise, kellest tal on vaid võrratud mälestused.

Kuigi kasuisa hoolis Merikesest väga, tõdes Merike ka, et isa oli väga range ja ei lubanud teda kuigi tihti kodust välja. Vahel käisid isegi õpetajad palumas, kas Merike võiks ikkagi klassiõhtul osaleda.

"Ainus koht, kus ma käia tohtisin, oli rahvatants. Aga mida laps õpib? Laps õpib valetama. Kui ma kuhugi tahtsin minna, ütlesin jälle, et meil on rahvatantsurühmaga esinemine," meenutas Merike, kuidas ta mõnele peole siiski minna sai.

"Ja siis andsingi endale tõotuse – kui minu lapsed tahavad kuskile minna, siis kui vähegi on võimalus, siis ma luban neil minna," ütles Merike ja lisas, et seda põhimõtet üritaski ta hiljem oma kolme lapse puhul järgida.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: