5Miinust: meie live'id peavad alati hullud olema
Ansambel 5Miinuse liikmed tõdesid, et on bändi tegevusaja algusest saati pidanud oluliseks seda, et nende live'id oleksid hullud. Samas ei tulnud laval olemine nende jaoks algul kuigi lihtsalt.
Tere õhtust, ansambel 5Miinust! Siin Telliskivis istuda teile võiks olla ju päris mõnus, sest aasta kõige suurem kontsert Eestis toimus siit paarsada meetrit eemal. Pakkus ta selle rahulduse, mida te aasta alguses planeerisite, et sünnipäeva puhul tuleb tohutu suur ja vägev tuur?
Venelane: Ja veel rohkemgi.
Lancelot: Jah, see oli meil ikkagi viie aasta suurim asi ja ilmselt, ma arvan, et kõik nõustuvad, et see õnnestus.
Kui palju erineb see, kuhu te olete viie aastaga jõudnud, sellest, milline plaan viis aastat tagasi oli?
Päevakoer: Plaan oli üsna konkreetne – tuleb minna lõpuni ja maksimaalselt kaugele. Ei olnud nalja pärast tegemine.
Minna lõpuni võib tähendada ka seda, et kahe aasta pärast ei mäleta enam keegi, et selline bänd on olnud. Eestis on ju neid bände küll ja veel, kes teevadki ära kolm head lugu ja pärast seda on vaikus majas.
Lancelot: Täitsa alguses tegelikult mingit suurt plaani ju ei olnud. Päris päris alguses.
Põhja-Korea: Plaan oli lihtsalt, et oleks tore ja teeks nalja.
Päevakoer: Ma mäletan seda, kui "Kalifaat" tuli välja, siis Kohver hakkas küll ajama seda juttu, et iga järgmine asi peab olema number üks ja number üks.
Lancelot: Eino mingil hetkel ikkagi jah see plaan nagu tekkis.
Põhja-Korea: Ma loodan, et meid küll paari aasta pärast ära ei unustata.
Kohver: Ei usu.
Põhja-Korea: Ma ka ei usu jah. Me ikka lõime mõlki selle Eesti muusika autoukse.
Selles suhtes tuleb nõustuda – uks on kahtlusteta mõlki löödud. Ka minu enda ämm ütles, et oi väga head lood, ropud ja head lood.
Põhja-Korea: See on suurepärane.
Mis hetkel te ise aru saite, et nüüd on tõesti nii, et alates viiendast eluaastast kuni 75. või 85. eluaastani välja teid teatakse. Kust kohast see selgeks sai? Mis hetkel?
Kohver: "Aluspüksid".
Päevakoer: "Aluspüksid" jah. Me käisime kuskil... ma ei tea, mis lasteaed see oli Tallinna kesklinnas...
Kohver: Kiisupere vms.
Päevakoer: Käisime Kiisupere lasteaias aega veetmas...
Kiisupere lasteaias aega veetmas. Mis see tähendab?
Päevakoer: Meid oli kutsutud siis lasteaia poolt lasteaeda. Täpselt ei teadnud ka, mis...
Kohver: Et maine jääks puhtaks aasta lõpus, siis konkureeriv telejaam kutsus meid sinna. Et me ei läinud ise.
Päevakoer: Jah, vabast tahtest ei läinud. Ühel hetkel kasvatajad ütlesid, et lastel on teile siin ka laul ette valmistatud ja siis võtsid poisid ja tüdrukud ritta seal ja hakkasid "Aluspükse" laulma. See oli täitsa huvitav kogemus.
Venelane: Tükk aega mõtlesime, et meil tegelt ei olegi vaja seda raadio- ja teleasja, et kuulatakse ja saalid on kogu aeg täis, rahvas teab meid. Aga tegelikult see raadio asi oli samm sellesse, et sellest bändist teavad kõik.
Aga selle raadioasjaga seoses – ma saan aru, et te olete kõik neid sõnu natuke ka maha keeranud. Et kui ma kuulen mingist raadioversioonist, kuhu läheb päike ühes loos, siis ta läheb hoopis teise kohta ühes teises loos või tähendab esituspaigas.
Kohver: No eks me viie aastaga ise oleme ka natuke muutunud. Poistest on saanud mehed võib olla.
Vanasti tegi seda vene sõjavägi, aga nüüd teeb, ma saan aru, lava. Milline see väljasõit tänapäeval välja näeb? Selles mõttes, et ma saan aru, et bänd, kus on trummid, bass, kidra – see on tohutu asjade tõstmine, tassimine. Mitte et ma arvaks, et Taukar iga kord lihtsalt tõstaks oma basskitarri – seda ta ei tee, tal on selle jaoks mehed –, aga teil ei ole üldse midagi, te lähete ju kohale, kuskil on fono ja hakkate seal siis esinema.
Põhja-Korea: Meil on mälupulk, aga sellega on ka probleeme.
Päevakoer: Väga raske on seda mälupulka iga kord kaasa vedada.
Kohver: Ütleme nii, et me ostame nädalavahetuseks kuus mälupulka ja siis teisel päeval ei ole ühtegi.
Kas igaühe käes on siis üks pulk?
Põhja-Korea: Probleem tulebki sellest, et ostetakse kuus mälupulka. Kui meil oleks üks, siis teda hoitaks kullahinnaga.
Kohver: Ma tahaks teada seda numbrit, mis me oleme mälupulkade alla pannud.
Päevakoer: Seni vist on Lancelot kõige parem mälupulgahoidja olnud.
Lancelot: Jaa, see mingil hetkel usaldati minu kätte ja siis see püsis seal, aga nad kipuvad tegelikult jääma sinna pulti. See on kõige suurem murekoht. Me tuleme lava pealt ära, ta jääb sinna pulti ja see lihtsalt ununeb.
Päevakoer: Kui emotsioon on laes, siis sa ei mõtle selle peale, et see viimane liigutus ka teha.
Venelane: Ta ununeb, sest me lahkudes veel ei tea, kas me tuleme veel korra lavale või ei. See oleneb. Ja siis me igaks juhuks jätame, et natuke aega säästa, et juhul kui inimesed kutsuvad tagasi, siis ma ei peaks seda uuesti sisse pistma. Aga ma arvan, et kui me soetaks korraliku kohvri, mille keskel on üks väike mälupulk...
Keegi siis tassiks seda ja vastutaks ka, et see oleks alati kaasas.
Põhja-Korea: Vaata, kui palju olukorda ühe väikse jubina ümber.
Kui palju on olnud neid olukordi, kus see sama mälupulk ja see süsteem lõpetavad koostöö? Ehk keset lugu ops, on vaikus ja peal on ainult teie mikrid.
Põhja-Korea: Seda ei juhtu, aga juhtub seda, et pult lõpetab meiega koostöö, sest me oleme vett liiga agaralt loopinud või mis iganes kokteile laiali.
Venelane: See on igavene probleem.
Põhja-Korea: Siis on isegi vahel rahulikult 15–20 minutit vaikust ja siis me peame kuidagi a cappella lahendama asja. Aga noh, tavaliselt mõtleme püstijalu.
Lancelot: Minu meelest meil ikkagi üks või kaks korda on ka elekter ära läinud. Esimene seto jaanituli minu meelest oli, kus mingil hetkel poole laulu pealt oli elekter läinud.
Venelane: Terve lava oli tossu täis.
Kohver: See oli sellepärast, et loopisime jälle vett ja see vesi lendas sinna pikenduse sisse.
Venelane: Hästi suur plokk, kuhu läksid kõik juhtmed. Terve n-ö elektri süda. Sinna läks terve klaas õlut...
Päevakoer: Mulle meeldib see, et viimasel ajal Pavel on aru saanud, et okei, nüüd tuleb see "Anna vett" lugu, siis sa juba näed silmanurgast, et ta paneb käterätikuid sinna puldi peale valmis.
Põhja-Korea: Ma üks kord võtsin isegi tulekustuti pihku ja hakkasin sellega mähkima.
Lancelot: Siis turvamehed sekkusid vist.
Põhja-Korea: Jah, nad võtsid mul käest ära selle, aga pärast ma selle tehnika omanikuga ikka paar nädalat suhtlesin, et kas ta sai ikka korda oma puldi, sest see oli roninud kõik sinna tehnika vahele.
Lancelot: Meil on olnud ka olukordi, kus Pavel on vist öelnud, et me peaksime õppima vee loopimist. Et esimene pauk ei tule sinna pulti, vaid ikka rahvasse.
Venelane: Viis minutit oli väike koolitus.
Kohver: Lasime Vichy pudelid vett täis ja kõik vennad seisavad reas, loobivad vett.
Kuulge aga mis selle ansambli fenomen teie jaoks on?
Põhja-Korea: Üks on see, et me oleme väga vahvad sellid kindlasti. Teine on see, et Kohvri sidepidamine fännidega kohe algusest saati oli selline käskiv kõneviis. Et saab, teeb ära ja nii on – selline julgem. Siis kindlasti Pavli refräänid, vene aktsent ja kogu see asi, mis see juurde tõi. Ka see, kuidas ta piltlikult mõtleb ja see, kuidas selle asja koostab hoopis kuidagi omamoodi. Pluss see, et me teeme räppi, aga teeme siiski klubisse sobivat räppi, sest see biit käib niimoodi... Mingi neljas asi oli ka, mis ma tahtsin öelda... Aa no see, et me ikkagi tulime ja saatsime kõik niimoodi minema esimese pauguga.
Lancelot: Ma ütleks, et live'id ka, sest tegelikult me juba esimesest päevast, kui meil esimene live oli, mõtlesime, et see live peab olema hull. Ta oligi hull ja me oleme seda joont käinud siiamaani, et see live peab olema tohutu elamus.
Venelane: Te olete päris ägedalt teinud. Mina ei olnud ju algusest saati bändis ja ma nägin videot, kuidas poisid tegid proove. Nad olid kohutavad meelelahutajad.
Mis see tähendab, et kohutavad meelelahutajad? Mis nad siis olid?
Venelane: Nad absoluutselt ei olnud osavad laval olemises. Ma ei tea, mis proove, ruume nad rentisid. Nad tegid mikrofonidega nagu live'i, noh kujutasid ette, nagu inimesed oleksid ees. Selles mõttes nad on väga tublid, et nad ei läinud kohe lavale...
Kas saab äkki pärast vaadata seda videot?
Lancelot: Ei seda me ei tahaks näidata.
Põhja-Korea: See on minu vanas arvutis, seda ma ei saada.
Päevakoer: 30 aastat pärast viimase liikme surma võib avaldada selle.
Pavel, kas sind on ikkagi pannud kõige rohkem tööle see? Selles mõttes, et praktiliselt kõik refräänid on sinu teha, siis aeg-ajalt ikkagi salmid ka, et sa ikkagi kannad kõige suuremat koormust selles bändis?
Venelane: Mul endal on selline tunne, nagu mul on kõige lihtsam tegelikult. Mul refräänid tulevad hästi lihtsasti välja ja poisid samal ajal kirjutavad neid tekste nii kaua. Mul on reaalne tunne, et ma teen kõige vähem. Või no näen vaeva kõige vähem.
Ehkki neid sinu sõnu lauldakse kõige rohkem.
Päevakoer: Aga see ongi refrääni võlu.
Jah absoluutselt, kui kusagil on ikkagi "Aluspüksid" viienda eluaasta lastel suus, siis see tuleb ju sinu suu kaudu.
Kohver: Ma korra viskaks siia veel selle mõtte vahele, et kui sa enne küsisid, mis fenomen on, siis see, mis välja toodi, et me näeme nende tekstide kallal reaalselt vaeva. Kui täna vaatad, et mingid vennad teevad, et esimene sitt, mis pähe tuleb, tuleb linti ka, siis no me ikkagi sunnime teineteist ümber kirjutama asju, kui need kehvad on.
No väga tore. Mis need sellised paremad on? Mis on need, mille üle te päriselt uhked olete? Kuna igaüks on vaeva näinud, oskab ta kindlasti seda öelda ka.
Põhja-Korea: See on siuke, et mis su lemmikfilm on ja siis anna mulle päev aega mõelda, ma ütlen sulle 20, sest ma ei saa niimoodi öelda. Aga mis ma mõtlesin välja oli see, et – lihtsalt tuues viimaseid lugusid näiteks – "Peo lõpus" viimased neli rida on "Ja kes mu voodis siruli, segased lood / ümberringi käin kui Epliku rebased soos / tundub solid saak nagu Foxi Megan Renaut's / ja nädal aega kainust nüüd veedame koos.".
Kõigepealt, kui sa paned tähele, seal on neli topeltriimi väga kenasti sätitud ära, eksju. Siis seal on toodud sisse kaks laulu – üks on "Segased lood", ma ei tea, kas see oli mingi Shanon või kes tegi selle laulu. Taukar. Siis on järgmine Vaiko Epliku "Soorebased", kes käivad ka ringi nagu mina ümber selle kujuteldava daami seal voodis. Ja siis kolmas on väga laetud rida "solid saak nagu Foxi Megan Renaut's" – seda saab nüüd mõista nii, et Renaut Megan on auto ja siis sul on seal Foxi Megan, kes on mingi daam, aga kui sa saad Foxi Megani ehk siis nii hea daami Renaut'sse, siis see on päris hea saavutus, onju. Siis Renaut Megan on auto, siis Megan Fox on seal sees ja siis ühtepidi saab veel vaadata, et fox on inglise keeles ka selline särtsakas daam. Saab veel kolmanda kihi ka sinna anda. Nii palju minult.
Venelane: Nii lahe, et sa küsisid, muidu ma ei saaks aru, mis seal peidus on.
Nüüd tuli selgitus ära, väga hea.
Päevakoer: See on nüüd see koht, et peale Koread on nüüd hea olla. Ma arvan, et ma võtaks enda tekstiosa sealt "Paaristõugete" loost: "Nügase Mati, do you wanna party / panen telemargi Olümpiaparki / seal on rämmar, seal on näkke / vabalangus ülesmäkke."
Just see lõpu "vabalangus ülesmäkke", et kui sul mingi asi on vabalanguses, siis ta ilmtingimata tegelt ei ole hea asi, aga kui sul toimub vabalangus ülesmäkke, siis silme ees jookseb see börsi roheline graafik, eksole.
5Miinust, 2020 saab hetke pärast kohe otsa ja loomulikult me ootame, et uus tuleks parem ja sellel aastal on sellel mõttel veel rohkem sisu, kui varasematel aastatel on olnudki. Mis tegelikult siis teie jaoks see järgmine plaan on? Te ju ei mõtle ainult järgmisest loost. Ma olen kindel, et kusagil on neid lugusid olemas juba neli või viis, mis ootavad oma küpsemisaega...
Venelane ja Lancelot: Rohkem.
Või isegi veel rohkem, aga ikkagi, et mis see teid praegu motiveerib? Mis on see, mis 5Miinusega võiks juhtuda 2021, 2022 või sealt edasi?
Põhja-Korea: Kohver, kui palju plaane tahad avaldada, kui palju ei taha?
Päevakoer: Mind lihtsalt häirib see, et see aasta, mis oli, pidi olema väga võimas meie jaoks. Ja ma tahaks järele teha selle lihtsalt.
Põhja-Korea: Ta ikka oli võimas, aga meil jäi Lõuna-Aafrikasse minemata.
Päevakoer: Meil jäi palju tegemata ja ma tahaks anda selle aasta võimaluse järgmisele aastale, et viia täide see, mis meil jäi tegemata.
Lancelot: Aga samas sai ka palju tehtud. Me käisime Austraalias vahetult enne kriisi...
Päevakoer: Jah, absoluutselt, aga tegelikult see pidi minema veel edasi.
Lancelot: Seda küll jah.
Kohver: Jah.
Selge. Suur aitäh, ma loodan, et tõesti see, mis oli selleks aastaks plaanitud, saab järgmisel aastal tehtud ja kuhjaga veel üle ka. Suur aitäh teile!
Intervjuusari "Aasta säravaimad tähed" on ETV eetris 28. ja 29. detsembril algusega kell 20.
Toimetaja: Victoria Maripuu
Allikas: "Aasta säravaimad tähed"