"Eks ta ikka oli eriline. Ma mõtlesin tagasi, et ma olin alles 25-aastane poisike, kui ma selle esimese puu panin," rääkis Sõmer "Ringvaates" ja lisas, et ta on ka ise alati suur jõulude armastaja olnud.

Kraanajuht sai temast 1960ndatel. "Sõjaväes ma alguses vedasin lennukeid, ma olin lennuväes. Kui ma 1965 novembris kraana peale läksin, siis ega meil kellelgi lube ei olnud. Läksime rääkisime Leningradis selle loo ära, et me oleme pool aastat kraana peal töötanud. Kirjutati meile load välja – nii must kraanajuht saigi," sõnas Sõmer.

Nüüdseks on tema kasutuses olnud üksteist kraanat, mis aja jooksul aina uhkemaks on muutunud. Ka kuuskede püstitamisest meenub talle mitu lõbusat lugu.

"Läksime metsa ja tuli välja, et saekett oli nii nüri, et absoluutselt midagi teha ei ole. Aga meil üks vanem pensionär, kes oli seal tööl, ütles, et oi, mul on saag kaasas," meenutas Sõmer, kuidas kuusk lõpuks siiski maha võetud sai.

Kord tuli aga ette, et tuul puhus kuuse auto pealt maha. "Aga ega taga midagi ei juhtunud, kukkus tötsti maha ja tõstsime kraanaga paika ja valmis," ütles Sõmer.

Teine kord, mil transportimiseks oli kaks kraanat, lagunes aga haage ära. "Üks võttis tüükast, teine ladvast ja kaks tundi seisime seal Pärnu-Rakvere tee peal ja hoidsime kuuske nii kaua, kui nad käisid haaget parandamas," jutustas Sõmer.

Jõuluvälisel ajal töötab Sõmer aga ehitusobjektidel.