Järvi sõnul õhutab "9. sümfoonia" rahvusvahelist vaenu. "Tegelikult, kui hakata mõtlema selle "9. sümfoonia" viimase osa teksti peale ja muusikalise konteksti peale, siis me see ei ole üldse nii lihtne. Seal on palju igasuguseid väga kontroversiaalseid asju. Nagu näiteks – kõik inimesed on vennad, aga türklasi me ei armasta eriti. See väike marss, mis seal on, on selline, et meie inimesed ja võõrad türklased, kes hakkavad meid vallutama jne, aga me lõpuks võidame," rääkis Järvi Vikerraadio saates "Ööülikool".

"Nii et seal on palju selliseid asju, mida me eriti ei taha rääkida, vaid võtame ainult sellise üldise teksti, et me kõik inimesed on vennad ja me oleme kõik sõbrad, aga tegelikult ju elu ei ole niimoodi ja see sümboolika ei pea. Euroopa Liidu hümniks ma seda küll ei paneks," lisas ta.

"Reporteritunnis" uuris Arp Müller ka Eesti eurosaadikutelt, kas "9. sümfoonia" on Euroopa Liidu hümniks sobiv või ei.

"Kui vaadata seda teksti, siis äkki seal on mingisugune väike killuke, et meie suhted Türgiga kõige paremad ei ole. Mis puudutab muusikat, siis kindlasti sobib," ütles Yana Toom.

"Euroopa Liidu hümnil ei ole sõnu. Ametlik hümn on ainult muusika, nii et sobib," sõnas Andrus Ansip.

"Enne tänast saadet ma ei teadnudki, et hümnil üldse sellised sõnad on. See muusika sobib väga hästi ka tänapäeval," lausus Marina Kaljurand.

"Beethoven on maailma ajaloo kõige suurem muusik ja tema muusika sobib igal juhul Euroopa Liidule," arvas Riho Terras.