"Lastel ei ole väga loogilist põhjust kiusamiseks ja Eestis on uuringute järgi iga viies laps kiusatav," selgitas Schmidt põhjuseid, kuidas temasugune inimene kiusatavaks osutus. Tema ise puutus kiusamisega kokku 7. klassis.

"Minu puhul oli põhjus justkui see, et mul olid kõik viied. Vahepeal kiusatakse ka neid, kes on targad, kes on tuupurid. Neid põhjuseid on alati erinevaid ja see põhjus ei kunagi see, mis välja öeldakse, vaid laste enda hirmud või põhjused, mis pärinevad kodust."

Schmidt rääkis, et esines sõnalist kiusamist ja oli vähem füüsilist kiusamist. "Aga see, mis kõige rohkem mõjutas või jäi ka hiljem edasi saatma, on see kaudne kiusamine, mis tekib siis, kui manipuleerimise kaudu võetakse sõpru ära. Sul tekib tunne, et sa oled üksi, keegi ei hooli ja sa oled tähtsusetu või väärtusetu."

Sellest tekib tema sõnul väga tugev ebakindlus ja usaldamatus inimeste suhtes. Ta tõdes, et kiusamise puhul ei aita see, kui vanemad ütlevad, et "ära pane tähele" või "hakka vastu".

"Need seisused kujunevad välja nii, et leitakse see, kellest jõud käib üle." Ta lisas, et kiusamine ei mõjuta ainult neid, keda kiusatakse, vaid ka neid, kes kiusavad ja kes vaatavad pealt.

"Seega on kiusamine hoopis laiem teema. Ma ise ka näen, et see tegelikult ei ole koolis probleem, vaid üldiselt probleem meie ühiskonnas. Kiusamist on naabrite, ülemuste-alluvate vahel, kiusamist on peredes, riigikogus. Igal pool."

Schmidt märkis, et on tänaseks suutnud sellest kiusamisajast koolis üle saada ja sellega teadlikult tegelenud. Ta tunnistas, et annab toonastele kiusajatele andeks, sest tegemist oli lastega, kes ei oska teistmoodi. Samal põhjusel on oluline ka KiVa ehk Kiusamisvaba Kooli programm, leiab ta.

"Meie kui täiskasvanute ülesanne on lastele pakkuda võimalust, et neile räägitakse, mis on kiusamine ning neisse süstitakse julgust sellega tegeleda," sõnas ta.