Tamm ei ole veel sellises vanuses, et ta oleks pidanud sattuma sõeluuringusse. Kontrolli sattus ta seepärast, et tema kaaslane avastas tema rinnast tüki. "Aga minu jaoks sellised tükid tulevad ja lähevad, ma ei pööranud sellele esialgu tähelepanu. Aga üks hetk saunalaval pikali olles ma märkasin, et on selline muhk, et peaks laskma kontrollida."

Ta ise uskus, et tegu on lihtsalt väikese kasvajaga, mis tuleb eemaldada. Ta tõdes, et oli väsinud, kuigi muul viisil miski vähist märku ei andnud. "Valu ta ei teinud." Kuna see haigus ei ole tema perekonda puudutanud, siis see oli üllatav.

"Aasta tagasi mu vanaema lahkus maovähi tõttu, aga varem ei ole kokkupuudet vähiga olnud," tõdes Tamm, kes üsna pikka aega teistele oma diagnoosi ei avalikustanud. "Kuu aega hoidsin seda endale."

Kolm nädalat pärast keemiaravi hakkasid tal juuksed välja langema. Selleks ajaks olid tal peas ainult salgud ja õde tuli ja ajas kõik juuksed maha. "See oli nädalalõpp ja mõtlesin, et kuidas ma tööle lähen ja mis moodi kõik reageerivad."

Kuigi Marju juusteta tööle ilmumine oli töökaaslaste jaoks esialgu paras šokk, suutis ta nende sõnul oma positiivse olemisega selle olukorra maandada.

Tamm sai oktoobris kuus korda keemiaravi, oktoobri lõpus oli operatsioon ja tulemas on kiiritusravi, mis kestab 30 päeva, lisaks tuleb ka bioloogiline ja hormoonravi.

Ta märkis, et on end peeglist vaadates üllatunud, et sellest on ainult väike haav ja rind on alles. Tamm tunnistas, et ta ei mõelnud esimese asjana üldse selle peale, et ta jääb oma juustest ilma. Ükskõik, mis tema välimusega juhtub, ta tahab terveks saada.

"Surmahirmu ei ole mul tekkinud. Väike tõenäosus ju on, aga ma ei jäta oma elu elamata." Samas tunnistas ta, et paar korda on küll tulnud nutt ja ahastus peale, aga tal on kodus kaaslane, kes on iga päev tema kõrval olnud ja toetanud. "See kiilakas pea talle isegi meeldib isegi."