Jan Uuspõld: ma pole kunagi tahtnud ainult show-mees olla

Foto: Riina Litov/ERR

Näitleja Jan Uuspõld sai juba lavakunstikooli ajal rolli teleseriaalis "Wremja", tänu millele oli tal ka hiljem show-maailmas kergem tööd saada.

"Sellist show-maailma tööd sai hästi palju, teatritööd see ei mõjutanud. Pigem pidi end teatris tõestama, et ma olen ka tõsiselt võetav näitleja," nentis Uuspõld R2 saates "Röster" ja lisas, et lavakunstikoolis sellele, et ta "Wremjas" mängis, kuigi hästi ei vaadatud.

"Mul oli hädasti taskuraha vaja, sest kuigi lavakas on tihe graafik, aga aeg-ajalt ikka saad linna peale, siis tahaks natuke tunda ka seda linnaelu ja seespidiselt kah, aga selleks oli raha vaja," rääkis ta, miks otsustas siiski õpingute kõrvalt seriaalis mängida.

Teatritööst show-maailma kasuks ta aga loobuda ei tahtnud. "Ma ei ole kunagi tahtnud jääda ainult show-meheks – mulle ikkagi teater ja näitlemine niivõrd palju meeldib. Mul on niivõrd suur respekt selle ameti vastu ja kuidagi on seni õnnestunud, et selle show-maailma kõrval jookseb ka mõni tõsiseltvõetav roll lisaks," rääkis Uuspõld ja lisas, et pikka aega oli ta ka draamateatri üks kõige hõivatumaid näitlejaid.

Meelt on ta lahutamas käinud ka näiteks Soomes, kus enda püstijalakomöödia tuuri raames 25 etendust andis. "Võõras keeles minna ikkagi mingil määral võõrasse kultuuri n-ö naerutama – see oli jube. Aga jube oligi selle hetkeni, kui esimene etendus läks lahti ja siis hakati naerma ja sealt tuli siuke tagasiside. Tulid vaheaplausid ja vahepeal oli nii, et ei saanud edasi minna, sest saal naeris ja see ajas mind ennast ka naerma. See oli selline vastuvõtt, et siis oli jällegi seda suurem kergendus. Ma ei mäleta, mis võis veel olla nii kergendav tunne, kui see, et oh, hakkas tööle. Kuni selle hetkeni oled sa mustas augus ja ei tea, mis saama hakkab," rääkis Uuspõld ja lisas, et vastuvõtt oli ehk isegi parem kui Eestis.

Küll aga takistas vahepeal tema näitlejakarjääri alkoholilembus. "Ühel hetkel ikkagi oli teater sunnitud minust loobuma, sest ma ei suutnud ära teha, mis vaja oli. Aga see oli heaks orientiiriks endale, et terve elu ei saa meri põlvini olla, ühel hetkel tulevad tagasilöögid," ütles Uuspõld ja lisas, et nüüdseks on ta pea kaheksa aastat kaine olnud.

Enne lavakunstikooli minekut õppis Uuspõld ka kunagi kolm aastat trükkariks. Kuigi trükkari töö oli Uuspõllu sõnul väga põnev, ei olnud see siiski miski, mida ta pikemalt oleks teha tahtnud. "Ma vaatasin, et seal kuidagi oli värvihaise palju ja lahusteid. Ma kartsin, et äkki satun sõltuvusse ja lõpetan toksikomaanina ja siis vaatasin midagi muud," rääkis Uuspõld.

Lisaks meenutas ta saates ka seda, kuidas üritas armeest kõrvale viilida. "Ma olin kuu aega haiglas, ütlesin, et mul on peavalud, mis vastas ka tõele, aga mingit diagnoosi nendele ei suudetud panna. Ma teadsin, et iga päev kella aja peale õde tuli vererõhku mõõtma, nii et siis ma jõudsin mitu korda esimeselt viiendale korrusele edasi-tagasi ja siis sain hüpertoonia omale ehk kõrgvererõhu," rääkis Uuspõld ja lisas, et pidi lõpuks siiski armeesse minema ja seal talle tegelikult isegi meeldis.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Röster"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: