Joel Luhamets: ma ei mõista, kuidas on võimalik maailma jumalata ette kujutada

Foto: ERR/ Sten Teppan

Piiskop Joel Luhamets on jumalasse uskunud väiksest saati ja jumalata maailma ta enda sõnul ette kujutada ei suuda.

"Minu jaoks jumala olemasolu on olnud kõik aeg absoluutselt selge ja loomulik. Ma ei ole suutnud kujutada maailma ette ilma jumalata. Ma tegelikult imestan siiamaani, kes suudavad maailma ette kujutada ilma jumalata. Ma saan aru, et jumalat on raske ette kujutada, aga ma ei saa aru sellest, kuidas on võimalik maailma ilma jumata ette kujutada. Aga ilmselt on," rääkis Luhamets Vikerraadio saates "Käbi ei kuku…".

See tähendab aga ka, et ta on pidevalt pidanud inimestele seletama, et jumal siiski on olemas. "Koolikaaslastega ja muidu külapoistega kogu aeg käis üks vaidlemine, et kas jumal on olemas või ei ole olemas. Mina olin ikkagi see usumees, kes kaitses kõiki usulisi seisukohti," sõnas Luhamets ja lisas, et ühtegi sõprussuhet jumalateemaline vaidlus ära ei rikkunud ja pingeid ei tekitanud.

"Ma olen paljusid neid oma kooliõdesid ja -vendi nüüd ära ristinud ja leeritanud, kellega me tol korral vaidlesime," rääkis Luhamets ja nentis, et samas tegi talle noorena haiget, kui ta oma sõpru näiteks suitsetamas nägi.

"Need, kes mu sõbrad suitsetama hakkasid, ma olin nende peale väga pahane. See lõikas mulle hinge ja haavas mind, kui ma nägin, et mõni mu sõber või kaaslane seda tegi," meenutas ta.

Luhametsa elus on usk aga alati väga olulisel kohal olnud. "Minu usulise kasvamise kõige suurem tugi on olnud see, et vanemad elasid väga normaalset ja loomulikku elu. Mingisugust usklikuks olemist või näitamist ei olnud. Usulisi asju oli kodus palju – lauluharjutused, isa oli organist ja koor käis, kodus peeti palvetunde, pikki palveid peeti, kõik sõbrad käisid koos  – see kõik oli minu jaoks väga loomulik elu ja väga loomulik suhtumine ellu," rääkis ta.

Ülikooli suundus ta esmalt aga hoopis elektriga seonduvat õppima, sest tundis, et on reaalainetes hea. "TPI-s kolmandal kursusel mul oli selline usuline pööre, kus ma kogu oma elu andsin jumala kätte. Siis tekkisid kohe teised seltskonnad ja teised sõbrad ja siis ma puutusin juba kokku nendega, kes tol korral õppisid usuteadust ja siis tekkis kohe soov, et tahaks minna usuteadust õppima," kirjeldas Luhamets.

Isa jälgedes käib nüüd ka Luhametsa poeg Kristjan, kes on Tartu Pauluse koguduse õpetaja. "See on minu kui isa jaoks praegu kõige suurem tunnustus, kui poeg tuleb sama tööd tegema ja samades jälgedes astub. See on otsene hinnang, poja hinnang isa elule," rääkis Luhamets.

Lisaks Kristjanile on tal aga veel kaks last – tütred Katrin ja Eva-Liisa. Luhamets tõdes, et kõik ta lapsed on olnud alati sõnakuulelikud ja korralikud. "Ma ei tea, et ühtegi murdeiga oleks olnud või sellist kriitilist perioodi oleks lastel olnud. Minu meelest on nad alati väga arukalt käitunud. Kust see on tulnud, seda mina täpselt ei tea. Mina olen võtnud seda kui taeva kingitust," sõnas Luhamets.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: