Eesti lähiajaloos on mitmeid peatükke, mille teistsugune lõpplahendus oleks mõjutanud meie riigi ja inimeste saatust. Kevadisel EFTA-galal parimaks tõsielusaateks kuulutatud "Üle noatera" harutab lahti kuus võtmesündmust ja vaatab kunagistele sündmustele tagasi koos asjaosalistega, et mõista ajaloo kujunemist ja võimalikke alternatiive, kui sündmused oleksid läinud teisiti.

"Üle noatera" teise hooaja avalugu viib 1988. aastasse ja käsitleb juunivandenõud, millest ajalooõpikutes pole ridagi. 1988. aasta juunis korraldasid seitse meest vandenõu, et maha võtta toonase Eesti esikommunist Karl Vaino. Rasmus Kagge küsib, kas Eesti iseseisvuse taastamine oleks võinud toona ka edasi lükkuda?

Teisel hooajal võtab "Üle noatera" luubi alla 1993. aasta Pullapää kriisi ja 2011. aastal aset leidnud Liibanoni pantvangidraama. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti spordile ja saates minnakse ajas mitukümmend aastat tagasi, kui Nõukogude Liidu koondise noormängijal Jaak Salumetsal oli võimalus Ameerika turneel vabasse maailma n-ö ära hüpata. Milline oleks siis olnud Eesti korvpalli edasine saatus?

Mälestusi ja pöördelisi hetki pakub "Üle noatera" ka lähiaja sisepoliitikast. Neist värskeim uurib tänase võimuliidu sündi ning märgilisi hetki valimisteööst ja teine võtab fookusesse 2014. aasta, kui Siim Kallasest pidi saama uus peaminister. Kes oleks täna Eesti valitsusjuht ja president, kui Siim Kallas oleks toona andnud ajakirjanikele selgeid vastuseid garantiikirjade kohta?

"Üle noatera" on valminud Eesti Rahvusringhäälingu ja ELISA koostööna. Saatejuht-toimetaja on Rasmus Kagge, režissöör Märten Vaher, toimetajad Toomas Sildam ja Raoul Suvi. Produtsendid Andres Arro (ERR) ja Toomas Ili (Elisa).

"Üle noatera" alustab ETV-s esmaspäeval kell 20.00.

"Üle noatera" avahooaega näeb ERR-i veebikanalis Jupiter, kus alates teisipäevast on täismahus kättesaadav ka sarja teine hooaeg.