Eesti emigrantide peres sündinud ja peamiselt New Yorgi ning Rooma vahel aega jagav Kostabi on tänini lõhestav kuju – ühtede meelest geenius, teistele andekas ärimees või koguni kloun. Eriti vastakaid tundeid tekitab, et Kostabi üldjuhul ainult visandab oma taiesed, aga maalivad teised.

Kostabi elupaigaks olev pealtnäha mittemidagiütlev korrusmaja Manhattani Chelsea linnajaos peidab endas moodsa kunsti üht viljakamat koduateljeed, kust väljub aastas mitusada maali, mis kannavad Kalev Mark Kostabi signeeringut. 

Reedel 60-aastaseks saav majaperemees juhtis aastaid oma kunstitööstust Manhattani teises otsas asuvast töökojast, aga kuivõrd aastatega tekkis kõrvale muusikahobi, oli tarvis avaramaid ruume, kus korraldada kodukontserte. Seetõttu soetas Kostabi suvel uue elamise, kuhu kutsus – tõsi, koroonapandeemia tingimustes virtuaalselt – külla ka "Pealtnägija".

"Ma ei oskagi täpselt öelda, kui palju tube siin on. Oleks nagu kuus, aga siin on ka tubade vahel toad, nii et võib öelda, et üheksa. Ei, ma arvan, et siin on 12 tuba," rääkis Kostabi ja näitas televaatajatele, kus asub tema privaatne kunstistuudio. "Kõik Eestis teavad, et mul on assistendid, kes mu töid teostavad. Siin on joonestuslaud, kus ma joonistan ja töid signeerin.

Silma paistmiseks tuli olla isiksus

1960. aastal Los Angeleses eesti väljarändajate peres sündinud Mark Kostabi tuiskas juba 22-aastaselt New Yorgi kunstitaevasse. Tema kunstist võib arvata mida iganes, aga skandalistina oli ta möödunud sajandi 80ndatel igal juhul teerajaja. Paljud nimetasid teda suurushullust põdevaks veiderdajaks, kes enesereklaami nimel risti ette ei löö. Muuhugas nimetas eestlane end USA vaadatumates telesaadetes südamerahus petukunstnikuks.

"See, kuidas ta suhtles meediaga. See, kuidas ta manipuleeris, kuidas solvas, kuidas ta lahmis sõnadega-lausetega. Kui kunstimaailm, mis ootab seda, et kunstnik jälgib etiketti, käitub korralikult, siis Mark tegelikult seda eiras, eks ole. Ta tegi, ta lõi selle Kostabi Worldi. Ta ütles, et ma olen geenius, tegi tohutul hulgal tööd ja ta ütles, et mina olen parim," sõnas Kostabi talendi austaja ja galerist Jaak Visnap.

"Kunstimaailm, muusikamaailm – kui sa tahad seal silma paista ja läbi lüüa ja raha teenida, olla see üks miljonist, siis sul peavad olema teatud iseloomujooned. Seal ei ole võimalik muidu ellu jääda. Just tänu sellele, et ta sellise isiksuse lõi, et ta kogu aeg toppis end igale poole, jäi ta silma ja tahtis silma paista," ütles Kostabi tüdruksõber Greesi Desiree Langovits.

Kostabi sõber Kristjan Järvi meenutas aga, et üks intrigeerivamaid asju, mida Kostabi teinud on, oli sajadollaristest tehtud kostüümis talk show's käimine. "Ta läks ning ütles, et raha, minu jaoks see ei tähenda mitte midagi. Ta hakkas seda põletama välgumihkliga ja hakkas raha lihtsalt põrandale viskama ja ütles, et raha tuleb ja läheb. Mina olen lihtsalt rahast tehtud. Inimesed vaatasid kas see mees on hulluks läinud? Kus kohast ta selle sai ja kust kohast ta sai julgse või jultumuse käituda niimoodi?" rääkis Järvi.

Tööde tegemisel vajab kostabi abiväge

Lisaks tembutamisele ajas paljud kriitikud pöördesse, et juba suhteliselt karjääri alguses lõi Kostabi omalaadse manufaktuuri, kus tema ainult visandas taiesed, aga maalisid töölised. 2004, kui "Pealtnägija" New Yorgis tema impeeriumi uudistamas käis, töötas seal 20 eri rahvustest abilist.

"Siin on meil teine osa, kus töötavad maalijad, nagu Miguel. Hei, Miguel. See on Mihkel Eesti Televisioonist, Miguel töötab hiilgavalt ümber seda maali. Kümnepalli skaalal oli see varem ehk kuus ja pool. Nüüd tänu Migueli täiuslikele oskustele ja suurepärasele mõistusele ning hiilgavatele värvidele muudab ta selle kuuest ja poolest kümneks," rääkis Kostabi.

"Ma loon kõik oma maalid ise, aga ma füüsiliselt neid kõiki ei teosta," ütles Kostabi ja lisas, et teoste pealkirjad mõtleb ta siiski ise ja ka signatuur on alati tema enda kirjutatud.

Masstoodangu puhul ongi taiestele nime panemine omaette töö. Sellestki oskas mees teha eraldi sõu, täpsemini humoorika telesaate, mida sai mõnda aega jälgida ühel Manhatanni kaablikanalil.

Lisaks selgelt äratuntavale stiilile ongi suure hulga palgaliste viimistlejate kasutamine see, mis tegi Kostabi tuntuks, aga ka ostjatele taskukohaseks.

"Ta küsis ükskord, et mis sa nagu arvad, et Michelangelol assistenti ei olnud või. Kas sa arvavad, et näitas seda Sixtuese kabeli lage – üks inimene või? Tegelikult on tal absoluutselt õigus. Meil on mingisugune romantiline ettekujutus kunstikutest, et need on kõik niisugused kuidagi küünlaga mõtisklevad ja maalivad, palvetavad päeval, aga tegelikult ei ole nii," nentis Kristjan Järvi.

Ka teoste ideede faasis on Kostabil olemas abivägi. "Ideedega lagedale tulijaid on viis – mina ja veel neli inimest, aga need neli on palgatud selleks, et nad mõtleksid nagu mina. Ma ei taha selliseid ideid, mida nad oma maalidele paneksid," sõnas Kostabi.

"Ma ütlen neile, et teie töö on mõelda ja joonistada nagu Kostabi. Pange sisse Kostabi irooniat ja kui suudate seda paremaks teha, siis see on ka teretulnud," lisas kunstnik.

Kõik see lisas Kostabile kuulsust ja ühena vähestest popkunstnikest elas ta üle galeriidele katkuna mõjunud majandusmõõnad. Väliseestlase tööd ripuvad praegu maailma tippmuuseumides, rääkimata erakollektsionääridest, kellest üks on nimekam kui teine – Bill Clinton, Luciano Pavarotti, David Bowie, Bill Gates, Axl Rose, Silvester Stallone ning Arnold Schwarzenegger, kui nimetada vaid mõned kuulsamad.

Kostabi enam kuulsust taga ei aja

Kui omal ajal pälvis Kostabi maailmas palju tähelepanu ning isa poolt Võrumaalt ja ema poolt Tallinnast pärit meest koheldi erilise staarina äsja taasiseiseisvunud Eestis, siis ühelt poolt on aastatega hoog pisut raugenud, teisalt on šokeerimise latt moodsas maailmas hoopis kõrgem.

"Kogu see olemus – ma ei kasuta seda enam. Kõik mu väljaütlemised jms oli kui teatritükk ja ma ei kasuta neid enam. Kunagi kasutasid ja see oli mitmetähenduslik. Inimesed ei teadnud, kas ma rääkisin tõsiselt või ei ja see tekitas ka meedias huvi. Aga enam ma nii ei tee, ilmselt kuna ma ei ole enam kuulsuse järele meeleheitel," tõdes Kostabi.

Ka Kristjan Järvi nõustus, et Kostabi on sellest ajast palju muutunud. "Kuidagi leebemaks muutunud, palju kenamaks, ma võin öelda, inimesena. Tal on need iseloomuliinid veel olemas, aga ta ei too neid esile. Ta on kuidagi nagu mõnusamaks muutunud," ütles Järvi.

Mullu kevadel avas Kostabi omanimelise galerii ka Tallinnas, T1 kaubamajas, aga nagu suurele intriigimeistrile kombeks järgnesid peagi skandaalid. Tänavu suvel viisid vargad näituselt minema kaks hinnalist Kostabi maali, millest üks tagastati küll mõned nädalad hiljem postikulleriga – lepituseks kaasas kolm nelki –, kuid teine Eesti-teemaline maal on galerii eestvedaja kunstnik Jaan Visnapi sõnul siiani jooksus.

"See pilt on ainuke siit näituselt, millele Mark ei jõudnud sellele panna oma signatuuri. Nii et see varastatud maal, mis ringleb kuskil – võib-olla kellelegi lasnamäelasel on kuskil pandud oma elutuppa seinale või see on juba kuskile Eestist välja läinud – ei oma selles mõttes väärtus, sest siin ei ole Kostabi signatuuri," ütles Visnap.

New Yorgi ateljee tööd korraldab Kostabi distantsilt

Eestlannast tüdruksõber Greesi Desiree viibib hetkel koroonapiirangute tõttu Eestis ja Kostabi ise New Yorgis, aga suurema osa aastast veedavad nad koos hoopis päikselises Itaalias, kus meister on tähelepanu pälvinud suurte pronkskulptuuride loomisega ja andnud kontserte, mis tema 1980 riukaliku kuvandi kõrval mõjuvad suisa ontlikult. New Yorgi ateljee tööd korraldab ta kaugjuhtimiselt.

"Talle saadetakse pilt sellest maailmast, mis parasjagu valmis on. Ta prindib selle välja, teeb sinna kõik oma märkmed peale, umbes "Siia pane rohkem kollast, siia rohkem punast, siit võta vähemaks" ja siis saadab tagasi," avas Langovits Kostabi tööprotsessi.

"On huvitav näha, kuidas pandeemia ajal soetavad inimesed kui hullud endile kunstiteoseid. Nõudlus on väga suur. Üks põhjus on ehk see, et kunstnikud on väga hästi kohanenud ja müüvad oma töid veebis, mis on ilmselt ka miski, mida nad juba enne koroonaviirust oleks pidanud tegema," ütles Kostabi.