Eesti otsib tuntud eksortsistile mantlipärijat deemonite väljaajamiseks

Foto: Pealtnägija

Sel nädalal ilmus eesti keeles katoliku kiriku endise peaeksortsisti Gabriele Amorthi mälestusteraamat. Võiks arvata, et eksortsism ehk deemonite välja ajamine on Hollywoodi pärusmaa või toimus viimati keskajal, aga tegelikult on see nii katoliku kui õigeusu kirikus 21. sajandil täiesti olemas ka Eestis.

Hetkel on Eestis küll nii katoliku kui ka õigeusu kirikus eksortsisti koht vaba, aga veel hiljuti pistsid Eestis saatanaga rinda mitu imepreestrit.

"Eksortsism on talitus, mille kaudu meie palume, et jumal vabastaks kedagi kurja vaimu või saatana mõjust," selgitas Philippe Jourdan "Pealtnägijale".

Kui luterlased vähemasti Eestis eraldi eksortsismi ei praktiseeri, siis õigeusu ja katoliku kirikus on see ka 21. sajandil olemas. Ühelt poolt on näiteks katoliku kiriku kodulehel olemas isegi "korduma kippuvad küsimused" eksortsismi kohta, teisalt on usumeestes siiski tunda teatavat ebamugavust, olgu see siis hirm avaliku arvamuse või vanakurja enda ees.

Liigselt teoloogilistesse peenustesse laskumata, võib öelda, et katoliku kirikus on eksortsismi riitus konkreetsem, õigeusu kirikus pisut laialivalguvam. Kuid mõlemas tohivad seda teha ainult kõrgema kirikujuhi – näiteks piiskopi või metropoliidi – määratud eriti kogenud preestrid. "Need omadused, mida kirik otsib eksortsisti juures, ei ole see, et ta oleks inimene, kes peletab ära kurjad vaimud. Vaid ta oleks stabiilne ja tõesti tasakaalus inimene, sellepärast, et see, millega ta tegeleb, on tõesti võib-olla vahel üsna šokeeriv," lisas Philippe Jourdan.

Eesti tuntuim eksortsist

Eestis tegutsenud eksortsistidest rääkides tõuseb eriti esile üks pühamees. Et tema fenomenist aru saada, tuleb sõita Vasknarva, praeguse Eesti-Vene piiri äärde.

Kohalikus pühakojas teeninud Isa Vassili, kelle võimed avaldusid 1970ndatel kuni tema surmani aastal 1994, oli üle maailma kuulus imepreester, kelle juurde vooris hädalisi lähedalt ja kaugelt, kellest kirjutati raamatuid ja vändati isegi dokfilm. Vassili lapselaps Georg, kes on ise diakon, nägi seda lähedalt. "Ta tegi tõesti seda, mida arstid ei suutnud teha Venemaa vaimuhaiglates ja väga paljudes kinnipidamisasutustes," rääkis diakon Georg Borin.

Moskvas sündinud ema Feoktista määrati noore nunnana Vasknarva 1978. aastal ja oli isa Vassili kõige pikaajalisem abiline. 83-aastane nunn saadab praegu päevi õhtusse Kuremäe kloostri väikeses hospiitsis. "Nad karjusid. Kes jooksis, kes kargas - mida iganes. Väga haiged inimesed, seetõttu oli see kõik raske," meenutas Feoktista.

Olid need ilmalike võimude repressioonid või muu, aga pikka aega hoidsid konfessioonid iidset riitust pigem vaka all. Ent aastal 1990 loodi katoliiklik Rahvusvaheline Eksortsistide Assotsiatsioon, mille president oli pikalt Gabriele Amorth. Tänavu avaldati isegi Vatikani heaks kiidetud eksortsismi käsiraamat. Ehkki deemonitõrjujad kasutavad abivahendeid nagu rist, püha vesi, õlid, ikoonid ja nii edasi, siis kõik lepivad kokku, et peamine on ikkagi jumala sõna.

"Pealtnägija" uurib eksortsismi. Autor/allikas: Pealtnägija

Eksortsism pole filmimaailm

Philippe Jourdani sõnul ei tasu ette kujutada "Tähtede sõja" filmi, kus keegi paneb kätega mingi energia liikuma. "Eksortsism, see on lihtsalt palve, mida keegi teeb kiriku nimel," ütles ta.

Georg Borin loetles, et kõigepealt algavad tavapalved, teatud pühakiri või laulukooriga loetud kaanonid. "Mu vanaisal oli see võime, et tema võis ainult lugeda neid väljaajamispalveid. Ja siis on vee pritsimine..." lisas ta meenutades, kuidas vanaisa lõi inimestele pintsliga näkku ning seejärel hakkasid vaimud välja tulema. Borin mäletab ka mõnede inimeste südantlõhestavaid karjeid.

"Oli selliseid raskeid juhuseid, kui teda taheti isegi tappa, üks selline haige tahtis kirvega ta ära tappa," rääkis nunn Feoktista. Borini sõnul ei teinud vanaisa sellest kunagi välja, vaid jätkas meeletu jõuga, saatanat kartmata.

"Lihtsalt imekspandav, kuidas ta suutis nii palju inimesi õnnistada. See oli väga raske. See väsitas väga. Aga ta tahtis niivõrd, et inimesed usuks jumalasse /.../ ning ta ei andnud endale armu," sõnas Feoktista.

Borin seostab hea ja kurja võitlust ka väga otseselt oma perekonnaga, kuna usub, et saatan läheb edasi väljaajaja lähedaste juurde. "Meil on lihtsalt väga palju olnud probleeme nii tervise poole pealt, majandusliku poole pealt. Selline tunne nagu meid on jumal maha jätnud, väga palju probleeme."

Eestis on eksortsisti ametikoht vaba

Kuigi teadus suhtub deemonite väljaajamisse reserveeritult või eitavalt, siis eksortsism üllataval kombel kaasab teadust. Vähemasti uuel ajal näevad nii katoliku kui ka õigeusu kirik enne riitust ette põhjalikke uuringuid, sh konsulteerimist psühhiaatrite ja meedikutega.

Eksortsismi juhtumid on moodsal ajal Eestis haruldased või ei kiputa neist pihisaladusele viidates rääkima. Ehkki veel 2018. aastal andis paavst Benedictus suunise, et eksortsiste tuleb kõikjal juurde koolitada, on Eestis see koht hetkel vakantne. Ka õigeusu kirikus pole mantlipärijat esile kerkinud. "Jaa, otsime kedagi, kellel ühelt poolt oleks see koolitus ja pädevus ja kellel oleks ka need iseloomuomadused," tunnistas Philippe Jourdan. "Nii et see võtab natukene aega. See ei tähenda, et vahepeal saatan on vaba teha seda, mida ta tahab Eestimaal," naeris ta. "Sest siiski meie ei tohi kunagi unustada seda, et saatan ei saa midagi muud teha kui see, mida Jumal laseb tal teha."

Jourdani sõnul usuvad mõned teoloogid, et saatana või kurja vaimu kõige suurem kavalus seisneb selles, et paneb meid uskuma nagu teda ei oleks olemas.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Pealtnägija

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: