"Tal on erinevaid ülesandeid, mis tulenevad ka kristlikust sümboolikast. Kukk on tuulelipp ja ühtlasi ka rajanäitaja, manitseja, hoidja. Võib öelda ka koguduse karjane piltlikult öeldes," rääkis tornikukeekspert Ülle Jukk "Ringvaates".

Jukk selgitas, et kukke kasutati enamasti Liivimaa kirikute tornides, mistõttu leiab neid eelkõige Lõuna-Eestist ja Lätist. Põhja-Eestis tornikukki väga ei kohtagi, ent see-eest on Lõuna-Eesti vapraimad kuked kirikutornides vastu pidanud juba paarsada aastat.

Tornikukkede disain on Juke sõnul mitmekesine. "Need kujud on huvitavad, ei saa salata," sõnas Jukk. Näiteks võib tornides näha kukkesid, mis tegelikult kuke asemel hoopis kana meenutavad. Samas näiteks Laiuse kiriku tornis tervitab kirikukülastajaid küll värvitu, kuid muidu üsna tõetruu kukk. Just Laiuse kiriku kukk on ka Juke enda isiklik lemmik.

Tornist alla kuked enamasti ei satu. Jukk selgitas, et kukk tuuakse maapinnale vaid siis, kui on oht, et ta sealt alla võib kukkuda või kui torn remonti vajab. Seetõttu on ka nende pildistamine keeruline ülesanne.

"Nad on kõik meistritööd. Siin ei kohta ühtegi vabrikutööd, need on kõik meistritööd ja nad on kõik väärtuslikud," kirjeldas Jukk tornikukki.