"Ma arvan, et kõige suurem väljakutse on – eriti kaksikute puhul, kuna nii mehel kui ka naisel on laps, reaalselt mehel on ka laps: nii palju, kui sa kodus viibid, sa paned ta magama ja kui ta ärkab, ärkad ka sina – kõige keerulisem mulle ja ma arvan, et ka abikaasale on olnud unetus. Esimesel aastal me magasime, ma arvan, neli või neli ja pool tundi ööpäevas ning seda mitte järjest, vaid etappidena," rääkis Tein Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Unepuudusest tingitud väsimus muutis teda aga tigedaks. "Ma ei oleks uskunud, et ma nii kurjaks muutun tänu sellele, et ma olen magamata. Rääkimata sellest, et sa pead veel minema ja ka oma tööd tegema, kui sul mõte ei liigu ja sa võid ühe kohvi juua, võid teise juua, aga see kõik ei ole see, kui sa magad kuus või seitse tundi ja lähed värskena tööle," kirjeldas Tein.

Ta lisas, et talle ja ta abikaasa Triinule on laste kasvatamise juures olnud vajadusel abiks mõlema vanemad ning pärast pooltteist aastat läks kaksikute kasvatamine ka neile endile kergemaks. Samas ootab Tein siiski, et lapsed juba suuremaks kasvaks, et ta siis nendega rohkem tegeleda saaks.

"Mu isas on lastega tegelemise lusti rohkem, kui minul on. Ma olen selline, et kui nad õigesse ikka jõuavad ja saavad aru, kui sa ütled, et teeme nüüd nii, et teha nendega koos tegevusi, kui nad on õiges vanuses – minna rattaga sõitma ja kus saab mingit tegevust teha. Mulle ei meeldi kodus mingite klotsidega mängida sõna otseses mõttes. No ei meeldi lihtsalt tõsta neid ühest kohast teise, see ei ole huvitav mu jaoks," sõnas Tein.

"Mulle meeldib, et lihtsalt võtad õhtul kaissu ja natuke räägid, aga lastega mängimine – see on päris väljakutse praegu. Eriti kui neid on kaks tükki – üks paneb ühele, teine siis jookseb minema, kisa on kogu aeg. Ei ole väga nauditav kogu aeg," lisas ta.

Taneli isa, ortopeed Toomas Tein veedab kaksikutega aega aga hea meelega ja leiab, et laste kasvatamine on puhas rõõm. Näiteks mängib ta nendega tihti hommikusest ärkamisajast lõunauinakuni.

Kui isana tundis Toomas, et tal on kohustused, siis vanaisana tunneb ta aga, et tal kohustusi ei ole ja on vaid õigused. "Sellel ajal, kui oma lapsed kasvasid, siis isa oli tööl. Täna panustad natuke rohkem – ei panusta teadlikult, ma ei tunne süümepiinu, et ma täiesti rongaisa oleks olnud, aga tänasel hetkel ei ole probleemi," rääkis Toomas, kes enda poegade Taneli ja Lauri kasvades tihti tööl pidi olema.

Seetõttu jäi ka poiste karistamine tihti ema ülesandeks, mistõttu tundus Tanelile ema isast kurjem olevat. Samas tõdes Toomas, et tegelikult lapsi kuigi palju karistada ei tulnudki. "Kui siin oli juba korvpallijutt, siis Tanelil oli selge pilt – tunnistus on paha, võistlustele ei saa, laagrisse ei saa. Oligi väga lihtne," ütles ta.

Lisaks olid Toomasel ja ta abikaasal paar kavalat viisi, kuidas poega halvalt teelt kõrvale hoida. "Tanel sai küllalt varakult autojuhtimisõiguse ja ega me talle autot ei keelanud. Tagamõte oli tegelikult väga lihtne, ma ei tea, kas ta sai sellest aru või ei – mine, mine autoga, mine, mine välja, aga õhtu kell kümme või pool üksteist oled kodus. Kas ta autoga õlut joob siis? No vaevalt küll," rääkis Toomas ning Tanel lisas, et esimest korda proovis ta alkoholi kümnendas klassis ning teadis alati, et spordipoisid liigselt alkoholi tarbida ei tohi.