Johansoni sõnul ei tähenda konfliktivahendusteenuse olemasolu seda, et inimesed oleks äkitsi abituks muutunud ja ei oskaks oma tülisid enam ise lahendada.

"Kui me vaatame tagasi Tammsaare-lugudesse, siis ka seal oli justkui lepitaja. Vahel on lihtsalt, et oled nii oma emotsioonide ja mõtete virvarris sees ning ei leiagi head lahendust, "kirjeldas ta.

"Siis on hea, kui on kaasata keegi kolmas, neutraalne pool, kes aitab küsida õigeid küsimusi ja on kuulamas ilma, et annaks hinnangut, sildistaks. Võib-olla siis juba jõutakse lahendusele."

Kuigi esimese hooga öeldakse, et neil pole sellist vahendajat vaja, siis nende tagasiside, kes selle protsessi läbi on teinud, on Johansoni sõnul olnud positiivne.

"Meil on olnud teismelised, kes ütlevad, et see on esimene kord, kui keegi neid päriselt kuulas. Nad ütlesid, et nad päriselt tundsid, et nende vastu tuntakse huvi, küsitakse, mida nad tunnevad ja vajavad."

Tülid, mida tal vahendada tuleb, on väga erinevad. Naabritevaheliste tülide kõrval on ta lahendanud ka näiteks peretülisid. "Kõige sagedasemad on olnud sellised, kus teismelised ei taha kinni pidada kodustest kokkulepetest ja reeglitest, mida lapsevanem jällegi tahab. Need asjad võivad üks hetk üle käte minna."

Johansoni sõnul puuduvad inimestel teadmised, kuidas nendes olukordades käituda ja seepärast hakkavadki inimesed emotsioonide najal üksteist ründama ja tekib kaitsereaktsiooni.

"Konfliktivahendajatena me küsimegi nende mõtete, tunnete ja vajaduste kohta. Aga ega inimesed – eriti Eesti inimesed – ei ole harjunud rääkima oma tunnetest, siis ongi keeruline. Kui keegi seda küsib, siis sa võib-olla hakkad selle peale mõtlema, aga niisama keegi seda ei tee."

Siiski on nende lauale jõudnud ka lugusid, mis on juba kriminaalsed, nagu tõsiste kehavigastustega kaklused, väärkohtlemised. "Viimased ei ole Eestis sagedased, aga mujal maailmas on sellealast praktikat palju olnud."

Rääkides põhjustest, miks keegi peaks tahtma kohtuda inimesega, kes neile haiget tegi, siis on Johansoni sõnul enamasti neil küsimused. "Miks mina, kas ta teeb seda veel, mis tema lõppeesmärk oli – ta ei saa neile vastuseid mitte kuskilt mujalt."

Tema sõnul on olukordi, kus karm karistus ei too rahu kannatanu hinge. "Ta ei saa eluga edasi minna, sest teda jääb midagi painama." Seda olukorda hästi ilmestav film on Johansoni sõnul "The Meeting", mis tuleb peagi ka Jupiteri veebikanalisse.

Konfliktivahendajana on sageli raske jääda neutraalseks, tunnistas Johanson. "Endal tuleb ka pisar silma."

Selleks, et konfliktivahendajaid oleks tülide lahendamisel vähem vaja, tuleks tema sõnul võtta korraks aeg maha ja mitte tulistada emotsioonide najal erinevaid hinnanguid ja solvanguid, vaid rääkida rohkem oma mõtetest-tunnetest sellest, mida sa vajad.

"Kui me mõtleks kainelt, ei hakkaks teist süüdistama ja räägiks rohkem sellest, mida me vajame."

Praegu otsivad konfliktivahendajad koolitustele ka uusi inimesi. "Uuel aastal soovime alustada uute koolitusgruppidega. Need on põhjalikud koolitused, kus sa saad teada põhimõtted, kuidas konfliktilahendust ellu viia, mida küsida, mida mitte," kirjeldas ta.

"Seal ei ole oluline, millise taustaga see inimene on, vaid see, et sa oleksid empaatiline. Suudaksid jääda rahulikuks, neutraalseks ning kindlasti see, et sa oleksid kohusetundlik."