"Tegelikult on iga bändiga veits erinev see, kui suurel määral mänedžer mingeid ülesandeid täidab. Mõni teeb rohkem, mõni teeb vähem. Ühelt poolt on see kõige igavam, kuivem tabelimajandus, administratiivne pool – vaatad, et numbrid jookseks kõik ilusti. Võib olla põnevamaks läheb see külg, kus tuleb näiteks teha brändidega läbirääkimisi, näiteks muusikavideo tootmisel," rääkis Ehte.

Mõte, mida mänedžerid kinnitavad justkui ühest suust, on see, et artisti ja muusiku vahel peab olema sõprus ning artisti muusika lihtsalt peab ka mänedžerile endale meeldima. Kuigi sõprus ja hea klapp võivad teine kord mängu tuua ka pisut hullumeelsed ideed, siis mänedžeri roll on vahel ka artiste meeletustega pisut niiöelda maa peale tagasi tuua. Samas on just hullumeelsed ideed need, mis edasi viivad.

"Ma arvan, et mänedžeri üks ülesanne on ka see, et nii-öelda panna artisti unistama ja justkui küsida, et mis on sinu eesmärk, millest sa unistad, mida sa tahaksid teha ja aidata sellel juhtuda," võttis Ehte mänedžeri töö kokku.

Noepi, Mick Pedaja ja Sander Möldri mänedžer Thea Zaitsev lisas aga, et mänedžer peab alati olema võimalikult lahtiste kaartidega. "Meil on jällegi privileeg, et Eestis ma saame teha hullumeelseid asju. Panna Noepi teletorni ühele kõrgemale astmele DJ-puldi taha mängima. Ma ei saa öelda, et seda Inglismaal või Saksamaal või kuskil ei saaks teha, aga lihtsalt see on palju-palju keerulisem. Sellised lennukad ideed ja mõnes mõttes võib-olla ka hullumeelsed ideed, on need, mis tekitavad mingisuguse story, mida mina saan müüa," sõnas Zaitsev.

Mänedžeri töö pole aga vaid lust ja lillepidu ning tihti tuleb ennast ka kehtestada. "Mänedžeri roll ei ole kindlasti väga mugav roll, sellepärast, et inimesed, kes töötavad plaadifirmades, agentuurides, võib olla leiavad, et mänedžer äkki tahab mulle müüa hirmsasti oma artisti ehk et see, et luua häid kontakte näiteks rahvusvahelisel tasandil ja selle läbi ka mingile koostööle jõuda, see on päris suur töö ja paras pähkel," nentis Martiina Putnik.

Ta lisas, et töö kõige magusamad hetked saabuvad tihti pärast kontsertide lõppu. "Alati on endal tegelikult päris raske kontsertidel olla, sest sa kuidagi tunned seda pinget ja siis kui ikkagi tullakse lavalt maha, publik on õnnelik, artistid on õnnelikud, kõik läks hästi, siis see on see, mis alati inspireerib ja motiveerib ning paneb ja hoiab seda tööd tegema. Hoiab tegelikult meid kõiki seda tegemas, ma mõtlen ka artiste," rääkis Putnik.