Eesti vabaõhumuuseumi näituste osakonna juhi ja kolhoosimaja kuraatori Dagmar Ingi sõnul proovisid nad kogu tapetseerimisprotsessi teha võimalikult ehtsaks. "See tähendab, et esialgu hakkasime koguma 1970. ja 1980. aastate ajalehti, et need korterid, mis meil tapeedi alla lähevad, saaksid ka makulatuuri mõttes päris ehtsad."

"Järgmine etapp oli tapeedid, tuli välja, et nii mõnegi inimese kodudes vedelevad veel kas üksikud või isegi 7-8 rulli kunagist tapeeti," tõdes Ingi ja mainis, et nende hulgas on ka väga koledaid tapeete, mida enda koju seinale enam ei tahaks. "On tegelikult ka päris ilusaid mustreid."

"Ringvaatele" tutvustas erinevaid tapeete ka MTÜ Ajalooliste Tapeetide Kogu esindaja Sille Siidirätsep. "Enamus tapeedid on 1960. või 1970. aastatest ja toodetud nii Eestis kui ka teistes Nõukogude Liidu riikides," ütles ta ja lisas, et samas leidub inimeste kodudes ka näiteks Kohila paberivabriku tapeete.