"Mul on see täitsa traumana meeles," hakkas Toomas Lunge saates "Hommik Anuga" Vanemuise kontserdimajas toimunud esinemist meenutama.

Helimees teatas bändile, et neil on lugude lindistused olemas ja küsis, kas äkki tahaks bänd fonogrammi saatel esineda. Kuna viiulimängija oli niikuinii tol korral puudu, otsustasid muusikud pakkumise vastu võtta ja valisid repertuaari need lood, kus viiulit võimalikult vähe kosta oleks.

"Läksime peale ja esimesed kaks lugu kõlasid suurepäraselt. Äkitselt – oh sa imet – kolmas lugu oli viiuli soolopala. Sealt edasi tuli meie bandžo mehe lauldud ingliskeelne pala ja teda ka laval ei olnud," rääkis Lunge, kes seepeale lava taha asja uurima jooksis.

Selgus, et kogemata oli vale lint mängima pandud ning helimees vahetas seejärel lindid kähku ära. Olukord ei läinud aga paremaks, sest viiulisoologa lugu kõlas ka uuel lindil.

"Aga meil ikka viiulit laval ei olnud ja siis me markeerisime midagi. Pärast seda me vältisime igasugust varianti – esined kasvõi üksi ja enda kitarriga või isegi ilma pillita," sõnas Lunge.

Bändinimi oli algselt Miks JUTITA

Muusikud meenutasid saates, et algselt sai bändinimeks üldse Miks JUTITA, mis oli kokku pandud bändiliikmete nimedest ja tähendas Mida iganes keegi soovib – Jaan, Urmas, Toomas, Ivo, Tiit, Andres.

1981. aastal osalesid nad aga Tartu levimuusika päevadel ning pärast nende esinemist soovis nendega rääkida ansambli Rock Hotel kitarrimängija Tiit Kõrvits, kes aga bändi nime ei mäletanud.

"Ta oli kõikide käest küsinud, et kus oli see poistebänd, ma tahaks nendega rääkida. See mingi Justament või mis ta nüüd oligi," rääkis Lunge.

Vahepeal tekkisid bändi koosseisus ka muudatused, mistõttu JUTITA enam ei sobinudki ja nii otsustasid muusikud bändi nimeks hoopis Justament panna. "Ega see nüüd parem nimi kui Miks JUTITA ei ole, aga selline nimi meil lihtsalt on," sõnas Lunge.

Sel kevadel oli bändil pikem paus kui kunagi varem

Kui mingil perioodil andis Justament isegi viis kontserti päevas, siis koroonapandeemia tõi bändi tegevusse senisest pikema pausi.

"Ma mäletan seda hetke, kus ma istusin oma maakodu õue peal, oli jaanilaupäeva õhtu sel aastal, ja siis ma mõtlesin, et ma olin 17, kui me hakkasime bändi tegema ja me raudselt olime jaanilaupäeva õhtul kuskil tööl. Nüüd ma olen siis 56, mõtlesin ma peas, ja see on mu esimene jaanilaupäeva õhtu, kus ma ise mäletan, et ma ei ole tööl," rääkis Lunge.

Indrek Kalda rääkis aga, et koroonapandeemia võimaldas tal laupäeviti sarja "Õnne 13" vaadata. "Mina ei ole seda mitte kunagi live's vaadanud, sest see on laupäeviti ja nüüd see aasta ma sain seda teha. Mulje jäi täpselt selline nagu alati, aga nüüd ma lihtsalt sain seda vaadata sel kellaajal, kui ta eetris oli," ütles Kalda.