Kivirähk märkis, et tema ei osanud seda kuidagi aimata, et sellest raamatust taoline kultusteos saab.

"Kõigepealt on eesmärk raamat valmis saada, siis see välja anda ja loota, et inimesed hakkavad seda lugema. Kes ikka nii pikki plaane teeb, et mis saab 20 ja 100 aasta pärast. Mul on väga hea meel, et ta kohe lettidelt haarati."

Ta lisas, et selle menule aitas kaasa muidugi ka asjaolu, et üsna varsti pärast ilmumist tuli Draamateatris "Rehepapi" lavastus välja. See andis hoogu juurde. "Sellega on kuidagi vedanud."

Juubeli tähistamiseks ilmus ka "Rehepapi" illustreeritud juubeliväljaanne. "Jüri Mildeberg on teinud väga vahvad vidinad sinna vahele," märkis Kivirähk.

"See on tore, kui ka täiskasvanute raamatus on ka pildid. Omal ajal mulle meeldis kohutavalt sari "Seiklusjutte maalt ja merelt", kus olid suurepärased graafilised mustvalged illustratsioonid. Juba need pildid iseenesest olid hästi kihvtid."

Kuigi "Rehepappi" pole nii palju tõlgitud kui Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu", siis ikkagi omajagu, sõnas ta. Vahepeal on "Rehepapist" peale lavastuse tehtud ka film ja ooper.

Kivirähk tõdes, et kuigi kirjutamine on enamasti ikkagi raske, siis loo enda väljamõtlemine oli kindlasti lõbus ja tore. "Ma lugesin palju Eesti folkloori, muistendeid, tegin igast väljakirjutusi naljakate kõnekäändude, vanasõnade ja naljandite kohta," meenutas ta.

"Nii et tegelikult on see üsna autentne sissevaade eestlaste folkloori. Seal on palju päriselemente kasutatud. Oligi üsna pöörane see meie vanarahvas."