"Ma ei saa kinnitada, et see oleks allveearheoloogi unistuste leid, aga leiu kogumina on see väga huvitav ja see koht iseenesest arheoloogilidele ka," rääkis "Ringvaatele" allveearheoloog Maili Roio stuudiosse toodud toorraua kamakast. 

"See on rauasulatusahjus valmis saanud päts. See on võetud välja, seda on taotud haamritega nii, et ta on tihkemaks läinud ja siis on see juba kaubana teele pandud," selgitas arheoloog Ragnar Saage kamaka taustalugu.

Ta tunnistas, et temale on see küll huvitav asi. "Ma tegelen metallurgia uurimisega ja seetõttu kõik asjad, mis on metallist ja eriti need, mis viitavad näiteks Eestis kohapealse metallurgia arengule, pakuvad mulle huvi."

Kamakas pärineb Praaga saarelt, n-ö Eesti oma Atlantisest ehk maatükilt, mis asub vee all. Roio sõnul tuleb siiski vaadata laiemat pilti.

"See ei ole ainult Emajõe suue ja seal asuv maismaa, mis on jäänud veel alla, vaid kogu Peipsi. Meil on tegemist uppunud asustusega kogu Peipsi piires. Vähemalt me teame seda Eesti poolel. Samuti Lämmijärves ja Pihkva järves."

Roio sõnul on saarest olemas ka vana kaardimaterjal, kus on veel näha, kus see maismaa oli. Vee alla jäi see maa-ala seepärast, et Emajõe suudmes on olukord, et ühelt poolt maa langeb ja vesi tõuseb.

Eriti palju selle piirkonna leide on Saage sõnul seotud just õigeusuga. "Koht on olnud Vene võimu ajal nii 16. sajandil kui ka hiljem 18. sajandil. Nii et see mõju on seal tunda."

Need leiud on välja toonud hobiotsijad, kellega koos käis kohapeal ka Roio ise. "Seal on põhjas mingid ehitise jäänused ja me käisime neid kaardistamas. Mina ei läinud otsima asju."

Ta lisas, et see ei ole ainult 1000-aastane periood, mida seal uurida saab, vaid seal võib-olla esindatud isegi mitme tuhande aasta pikkune periood.

Praaga saar asub tema sõnul ise väga madalal. "Kalamehevarustus selga ja jõuab kohale," lisas Roio.