Vabarna sõnul oli tema ja ta kursakaaslaste ühine joon soov bändi ja muusikat teha. "Erinevaid projekte oli mingil hetkel tõesti päris palju. Kui me kooliga algust tegime, siis me saime kohe kõik aru, mis me tegema peame – kui me siit koolist lähme ära, siis kogu kamp, kes sinna sisse astus, teadis, et tahavad bändi ja muusikat teha. Tahtsime ennast teostada sellel alal. Kes olid vähegi artistlikumad sel alal, said aru, et õpetajaid nendest ei saa," meenutas Vabarna R2 saates "Röster".

"Nii sai peaaegu iga peo järel üks bänd kokku pandud," lisas ta.

Näiteks pandi ühe koosviibimise järel kokku bänd Gjangsta, mis andis hiljem välja ka kaks albumit. "See sündis täpselt nii, et – mis seal salata – me Villu Talsiga nautisime elu ja järgmine päev saime aru, et kuna Viljandi folgil tuli näppepillide aasta, siis lööme pundi kokku ja teeme ära," rääkis Vabarna ja lisas, et nüüdseks ei ole Gjangsta juba viis aastat uut muusikat avaldanud.

"Selliseid sähvatusi on olnud palju, aga kõik ei ole olnud sellised, millega tunneks, et tahaks maaima vallutada või oled lihtsalt saanud aru, et see muusika ei pruugi kaugemale jõuda, kui see praegu on," nentis Vabarna.

Ta lisas, et bändide lahkuminek on tavaliselt sujuv ja ajas loomulikult kulgev protsess. "Tavaliselt kui keegi näeb, et kellelgi hakkab millegagi väga hästi minema, siis on selge, et tal on rohkem aega vaja sinna panustada," sõnas Vabarna.

Ka praegu tegeleb Vabarna mitmete projektidega – näiteks on ta ansamblis Trad.Attack! ja annab kitarrikoolis tunde. Muusik tõdes, et kui nädala sees tuleb rööprähklemist palju ette, siis pühapäevadel eelistab ta puhata ja tööst eemal olla.

"Võiks öelda, et see on hädavajalik ja mingis mõttes on see ka teadlik valik. Varem ma võisin tõesti ka pühapäeva õhtuni välja tööd teha, aga täna ma olen ikkagi juba 33 ja ütleme nii, et ka pere tahab elamist ja elu tahab nautimist," rääkis Vabarna.

Kui aga kindel siht silme ees on, siis ei ole Vabarna sõnul ka rööprähklemises midagi väga keerulust. "Aja jooksul on asjad õigesse suunda seatud, asjad on läinud konkreetsemaks ja elus on hetk, kus sa juba saad aru, mida sa päriselt tahad. Mida selgemad on eesmärgid ja asjad, millega ma tegelen, seda lihtsam tegelikult on teha palju asju korraga," selgitas ta.