Samasooline paar: inimesed puutuvad LGBT+ liikmetega kokku tihedamalt, kui nad arvavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hanna-Mari Kirs ja Ülle Sepp sõlmisid 2018. aastal kooselulepingu. Kuigi paljud vaatavad samasooliste suhetele endiselt viltu, leidisid nii Kirs kui ka Sepp, et tegemist on ainuõige sammuga.

Mõlemad naised jõudsid arusaamani, et nad samasooliste vastu huvi tunnevad, gümnaasiumis. "Ma vaatasin peeglisse ja küsisin endalt kõva häälega, et kuule, mis siin nüüd toimub. See pigem tuli põnevusega, ma ei kartnud seda tol hetkel kül üldse," meenutas Kirs "Ringvaates" esimest armumist ja lisas, et hirmu ja ärevust tekitas hoopis see, kui ta sellest teistele inimestele rääkima pidi.

Ka Sepp tõdes, et arusaamine ei tulnud kuigi kergelt ja ta tundis algul, et on teistest vähem väärt. "Ma vaatasin oma sõbrannasid ja seda, kuidas nemad poistega suhtlevad – see tundus loomulik ja seal paistis olevat miski, mida mul ei ole. Ma ei saanud aru, miks seda seal ei ole," rääkis ta.

Ühiskonnas võib lesbide ja geide vastu märgata aga teatud vastumeelsust. Kirs tõdes, et paljude jaoks on samasooliste paaride kooselu võõras ja ta mõistab, kust selline emotsioon tuleb.

"Tihti inimesed arvavad, et nende tutvusringkonnas ei ole ühtegi end LGBT+ kogukonda identifitseerivat inimest, aga tegelikult see tõsi ei ole. Iga päev kõik me puutume kokku erinevate inimestega ja LGBT+ kogukonnas on inimesi, kes on teie arstid ja teie õpetajad ja teie poemüüjad jne. See puudutab meid kõiki, see mõistmatus ja võõristus on võib olla see, mis inimesi paneb teistmoodi käituma," arutles Kirs.

Sepp tõdes, et LGBT+ kogukonna suunas tehakse tihtipeale kohatuid nalju just suuremates seltskondades, ent omavahele jäädes inimesed nii taktitundetud ei ole. "Võib olla massis olemine annab neile vabaduse rohkem vihata," ütles Sepp.

Ta lisas, et homoseksuaalide kuvand ja tegelikkus ei lähe tihtipeale kokku. "Ma saan aru, et kuvand homoseksuaalidest tekib paljuski selle pealt, kuidas käiakse geiparaadil ja kuidas filmides on kujutatud homoseksuaale. Igapäevaelu on ikkagi see, et hommikul on vaja tööle minna, koju tulla, meil on vaja koertega jalutamas käia. Kooselu on nii palju enamat, kui ainult see magamistuba, millest kogu aeg räägitakse. Kahju on sellest, kui palju sellele tähelepanu pööratakse ja ainult selle järgi hinnatakse, kes siis sobivad koos olema ja kes mitte," rääkis Sepp.

Abielureferendumil Sepp ja Kirs mõtet ei näe. "Ma arvan, et abielu on lubadus teineteisele pühenduda mis iganes tuleb, mis iganes raskused ees ootavad. Kuidas keegi selelle läheneb või mida see kellegi jaoks tähendab, on üsna individuaalne, mistõttu ongi väga kummaline öelda, et nüüd defineerime selle põhiseaduslikult ära ja siis nii ongi," rääkis Kirs.

"Arvestades kui palju meil on praegusel hetkel ikkagi muid muresid, millega tegeleda, siis kas see on nüüd asi, millele kulutada 1,8 miljonit?" sõnas Sepp.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: