"Ausa eestlasena me ikka ootame ju rehepeksu ja nuhtlemist, aga väga suur rõõm on olnud näha, et selle filmi teema on läinud inimestele korda – ehk see saatuslik dramaatiline aasta 39 – ja tundub, et ka see põnevuslugu, mis me oleme üritanud sinna sisse panna," rääkis Mirme "Vikerhommikus".

Ta lisas, et kuna filmi tegemisel tuli ette mitmeid sekeldusi ja raskusi mõjub positiivne tagasiside veel eriti hästi. "See on kui puhas palsam haigele hingele," ütles Mirme.

Näiteks tekitas võteteperioodis raskusi peaosatäitja Priit Võigemasti jalavigastus, mille tõttu tekkis võtetes paus. "Kuuks ja rohkemaks film seiskus ja sellest soojast suvest, mil need võtted pidid toimuma, sai äkki kõle ja vihmane oktoober või november," ütles Mirme.

Ta meenutas, kuidas ööklubi ees filmiti külmas sügiseses ilmas sooja suveõhtu stseeni. "Mäletan, et ma läksin sinna võttele vaatama, et kuidas neil läheb ja viis minutit oli minu piir, sest et siis ma juba tundsin, et hambad lihtsalt külmuvad kokku ja see sume suveõhtu oli muidugi väga hüpoteetiline," kirjeldas Mirme.

Mirme rääkis saates ka sellest, et mitmed inimesed on hakanud otsima "O2" sarnasusi "James Bondi" filmidega.

"Iga inimene, kes on "O2" näinud, saab aru, et kui võrrelda mingisuguse spiooniklassikaga ülemaailmses tähenduses, siis seda võrdlust ei tuleks otsida nii väga Bondi poole pealt, vaid Le Carre teostel põhinevate, natuke salapärasemate – ma ei taha sugugi kasutada sõna keerulsiemate, aga võib olla mitte nii välgu, paugu ja mõllu peale üles ehitatud spioonikad, vaid pigem need, kus saladus on kogu aeg justkui haarde ulatuses aga libiseb selle järgmise ja järgmise nurga taha, kuni siis loodetavasti filmi lõpus on, mida oodata ja üllatuda," selgitas ta.