Maimu Berg: teismeea valusad momendid muutsid mind arglikumaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR/ Sten Teppan

Kirjanik Maimu Berg tõdes, et teismeiga oli tema jaoks keeruline aeg, mil sõbrad pidevalt vahetusid ja millest mitmed valusad momendid meelde jäid.

"Ka sõbrannadega on ju nii, et ka seal jäetakse maha ja armutakse ja petetakse. Kui sul on keegi lähedane sõbranna ja ta leiab endale teise sõbranna, siis see on väga valus. Niisuguseid asju juhtus ka minuga üks kord ja ka ma ise olen käitunud teiste tüdrukutega nii, et olen leidnud uue sõbranna ja jätnud teise sinnapaika," rääkis Berg Vikerraadio saates "Käbi ei kuku…".

Ta lisas, et teismeiga on justkui harjutusperiood täiskasvanueluks. "Sel harjutusperioodil tuli ka valusaid momente ette ja sellepärast võib olla hilisemas elus ma olen olnud palju arglikum ja suhete loomisel palju ettevaatlikum," tõdes Berg.

Lapsepõlves kogetud momendid on mõjutanud ka Bergi loomingut ning mitmed tema kirjutistes toimuvad tegevused on päris elust inspireeritud. "Lapsepõlv on minu elus väga tähtis, võib olla isegi liiga tähtis ja minu kirjanduses on ta ka võimsalt esil," tõdes Berg, kes näiteks ühe näidendi kirjutas oma isa mälestustele tuginedes.

Berg rääkis ka, et kirjutama õppis ta juba viieaastaselt ja seda täitsa iseseisvalt. "Ma läksin haiglasse ja lugeda ma oskasin, nii et mulle anti raamatuid kaasa. Aga ema ja isa ei saanud mind vaatama tulla, sest sel ajal üldse ei lubatud vanemaid haiglasse. Ma tahtsin nii õudselt suhelda nendega ja dialoogi pidada ja siis ma vaatasin neid tähti, mida ma lugeda oskasin, ja hakkasin kirjutama. Esimese kirja kirjutasin nii, et ühtegi sõnavahet ei olnud," meenutas Berg ja lisas, et kirja hoiti väga pikalt alles. Seda on isegi ta enda tütar lugeda saanud.

Kuigi grammatikat tajus Berg hästi, siis ilukirjas ta kuigi osav ei olnud. "Kõige kehvem aine mul algklassides oli ilukiri. Ma ei suutnud üldse korralikult kirjutada," nentis Berg.

Soov kirjanikuks saada tekkis tal esimest korda viiendas klassis, mil õpilastele anti ülesanne tahvli peal olevat pildi kohta kirjeldav jutt kirjutada. Õpetaja jäi Maimu jutuga väga rahule ja tüdruk sai loo eest kiita. "Siis mul käis esimest korda elus peast läbi mõte, et võib olla minust saab kirjanik," sõnas Berg. Vahepeal jõudis ta aga kirjanikuks saamise soovi ära unustada, ent 23-aastaselt jõudis selleni tagasi.

Berg rääkis saates ka sellest, et oma tütre Julia Laffranquega on tal väga lähedased suhted. Siis, kui veel koos elati, käisid nad tihti kahekesi jalutamas ning mingil ajal peeti neid isegi sõbrannadeks, kellele siis tänaval järele vilistati. "Ema on mind alati võtnud endasugusena. Kunagi ei ole mingit lapsekeelt minuga rääkinud, vaid alati on enda muredest, rõõmudest minuga kõike jaganud. Arvestanud minuga kui täiskasvanuga," rääkis Laffranque ja lisas, et peavad emaga senini väga paljudel teemadel nõu.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: