Paranduskelder õpetab inimesi oma asju ise parandama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Video: ERRFoto: ERR

Tartus on koht nimega Paranduskelder, mis seisab selle eest, et inimesed ei viskaks asju ära, vaid teeksid oma asjad ise koos meistrite abiga korda.

Paranduskeldri eestvedaja Lauri Mei ütles, et inimesed arvavad ekslikult, et Paranduskelder töötab nii, et nad toovad neile oma katkised asjad ja Paranduskeldri meistrid teevad need korda.

"Mõte on natuke teistsugune. Me tahame, et inimesed õpiksid neid asju ise korda tegema meie kerge abiga. Meie võimaldame tööriistad ja ruumi."

Õmblustarvikutest on neil olemas baasvõimekus ja päris nahaõmblemist nad veel teha ei saa, sest päris õiget masinat neil pole õnnestunud veel saada. "Kui kellelegi on sellist meile pakkuda, siis võiks." Ruumis on olemas aga ka näiteks 3D-printer.

"Probleem ei olegi selles, et inimesed ostavad liiga palju uusi asju, vanu ei hinda ega hoia, vaid paljuski see, et nad ei oska õppida nende eest hoolt kandma. Seda me tahakski õpetada," märkis Mei.

Lisaks jalgrattameistrile on töötoas ka näiteks elektroonika- ja õmblusmeistrid, kes hädasolijatele parandusnippe jagavad. Siiski on ka Paranduskeldrisse sattutud asjadega, mida vaadates isegi meistrid ainult õlgu kehitada oskavad

"Digitaalne kraadiklaas – seda üldiselt väga parandada ei anna," sõnas Mei, kes jõudis Paranduskeldri ideeni siis, kui nad pärisid naisega vanavanemate kodu, kus oli palju lahedaid vanu asju.

"Neil ongi sentimentaalne väärtus ja seepärast see tahe neid asju hoida ka."

Eesmärk levitada paranduskultuuri

Aktiivselt käib oma asju Paranduskeldris parandamas umbes kümmekond inimest kuus. Mei usub, et avatud töökodasid võiks olla üle Eesti igal pool, et inimesed saaksid neid ruume kasutada.

"Need võiksid töötada näiteks omavalitsuse toel, sest erakapitalil need kindlasti ei toimiks. Aga see ei pea olema just paranduskelder, kus asju just parandatakse. See võib olla ka koht, kus linnakorteri elanik saaks tulla oma asjadega toimetama."

Ta lisas, et töökoja olemasolu kohta info levitamisest olulisem on sellega kaasnevate väärtuste levitamine – et arusaam asjade hoidmisest jõuaks kaugemale. Paranduskultuuri levitamist on Paranduskeldri meeskond alustanud näiteks oma Youtube'i kanaliga. Samuti korraldatakse Tartus paranduskohvikuid, kuhu igaüks saab oma katkise asjaga kohale tulla ja selle koos teistega ära parandada. Praegu koguvad Tartu parandajad Hooandjas ka raha, et käima panna Eesti esimene Parandusbuss.

"Kindlasti plaanime käia suuremates alevites, külades, Tallinnas ja vaataks, kuidas sealsed inimesed selle idee vastu võtavad. Huvitav oleks teada, kuidas mõnes väikses külas inimesed elavad – võib-olla seal juba kõik parandavadki oma asju, äkki see on ainult linnaprobleem. See on ka põnev eksperiment," sõnas Mei.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: