"Eks neid mõtteid oli ja eks need [kinokülastuste madalad] numbrid hirmutasid. Aga teisipidi ei ole kinos midagi vaadata ja see meelelahutuse pool, mis inimestele saaks midagi uut pakkuda, läheb järjest ahtamaks. Me võtsime väikese riski ja ka kinod palusid, et vähemalt meie ei kaoks programmist ära."

Rips märkis, et viirus on raske teema, aga vaadates seda, mida kinod selleks teevad, et inimestel oleks kinos ohutu käia, siis ta usub, et Eesti rahvas tuleb "O2" vaatama.

"See film on ajalooline põnevuslugu ja räägib ka ajast, mis on meie ajaloos rääkimata. Teisipidi on ta ka põnev ja törtsu armastust saab seal ka," lisas ta.

"O2" oli algusest peale planeeritud oktoobris esilinastuma. "Meil oli siin küll väikseid intsidente, mistõttu me oleks tahtnud selle edasi lükata, aga nendest me saime kenasti üle."

Film liigub ajas Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise aegadesse. "Käivitav sündmus ongi selle sama pakti allkirjastamine, kus peategelane saab selle info Soome-Eesti saatkonna luureametnikuna."

Rips sõnas, et nad on saanud meeskonnaga filmi ajastutruuduse eest eraldi kiita neilt, kes on seda filmi juba näinud. Samuti on tema sõnul filmis uusi üllatavaid näitlejaid, keda Eesti rahvas pole üldse näinudki ja kes teevad väga hea esituse.

"Priit Võigemast on muidugi väga heas vormis. Teda on nauditav vaadata rollis, mis ei ole üks kergemaid."

Ta meenutas ka aega, kui Võigemast vigastas võtteplatsil jalga ja tuli otsida dublanti ja märkis, et sellistel puhkudel tuleb kasutusele võtta kõik meetmed.

"Teavitasime inimesi, et saatke meile pilte, pange Priidu pilt kõrvale ja vaatame, kuidas on. Aga meil õnnestus üllataval kombel leida üks meie grupiliikme elukaaslane, kes oli väga Priidu sarnane ja tema saigi valituks."

Rips lisas, et tegelikult ei olnud neid väga palju, kes neile oma pildi saatsid. "Vast kolm-neli oli."

Kuna "O2" on nelja riigi kaastootmises valminud, siis olid meeskonna finantsilised võimalused natuke paremad kui muidu. "Kõige suurem objekt, mille me ehitasime, olid tenniseväljakud. Aga me puhastasime järeltöötluses ka tänavaid. Tänava peal sõitis 20–35 vanaaegset autot, ekstraid oli umbes saja ringis."

Kuigi massiivseid võttekohti oli, siis teisalt tähendab spioonipõnevik Ripsi sõnul ka seda, et palju toimub kulisside taga ja salaja. "Need spioonid ei ole ju nähtavad. 1939. aastal oli mega palav suvi ja teatud ajaloolisi asju oleme seda filmi tehes üritanud ka säilitada. Me ei ole ainult keldrites, aga on kõike."

Filmis võtavad venelaste rollid üle lätlased ja leedukad. "Läti ja Leedu näitlejad on tase omaette, mida on nauditav vaadata." Filmis räägivad tegelased kokku viit keelt – eesti keel, vene keel, soome keel, saksa keel ja prantsuse keel.õ

"See on väga orgaaniline, sest tol ajal inimesed rääkisidki mitmeid keeli, ei olnud ühte suuremat keelt. Inimesed rääkisid igapäevaelus keeli vastavalt sellele, kellelga nad kohtusid ja mida nad oskasid," kirjeldas Rips.

Kinodesse jõuab "O2" ametlikult 9. oktoobrist, kuigi Ripsi sõnul toimub linastusi juba ka 6. oktoobist.