Toomas Luhats selgitas, et sai oma vererõhuprobleemidest teada, kui läks uuendama juhilubade jaoks tervisetõendit. "Seal peab käima erinevates kabinettides ja andma mingeid analüüse, ma tegin selle ära ja siis murelik õde tuli, vangutas pead ja küsis, kas on hetk aega ja läheks räägiks perearstiga," ütles ta ja lisas, et perearst küsis talt seepeale, kaua sul muidu plaanis elada on. "Väga meeldiv küsimus ei ole, paneb korraks mõtlema."

"Kiiresti lasin läbi ja mõtlesin, et ilmselt on natukene kõrge vererõhk," sõnas ta ja kinnitas, et perearst aga selgitas, kuidas sellise vererõhuga on kümne aasta pärast esimene insult või infarkt juba olnud. "Ma arvan, et see pole ühelegi inimesele väga hea uudis, isegi vähem muretsesin ma selle pärast, kas ma selle tervisetõendi saan, mille ka ikkagi aastaks sain, aga rohkem muretsesin, kui kõrge see vererõhk ikkagi on."

"Pärast pandi külge mõõteriistad, mis jälgivad 24 tunni vererõhku, ja selgus, et vererõhk on 160-100 või isegi 180-120," ütles ta ja nentis, et mõistis seepeale, et peab midagi muutma. "Kui ma nii edasi lasen, siis nagu mu treener ütleb "Ära tee midagi ja vaata, mis juhtub", seda versiooni ma ei tahtnud," sõnas Luhats.

"Vererõhutablettidest ma ei pääsenud, neid praegu võtan, aga kuna muutsin ka drastiliselt oma elustiili, siis tänu sellele on mul lootust nendest rohtudest ühel hetkel lahti saada," mainis ta ja lisas, et tema kõrgel vererõhul on mitu põhjust. "Kui ma ERR-is ei töötanud, oli mu töö märkimisväärselt pingelisem, lisaks on mu pärilikkusega seotud kõrge vererõhk ja ma jõin ka väga palju kohvi, mingitel päevadel jõin 12-16 tassi kohvi, seda on ilmselgelt liiga palju."

"Minu söömine tähendab seda, et söön praegu igas söögikorras umbes kolmandiku võrra vähem kui varem, valge jahu ja süsivesikud on viidud miinimumini, õhtul ma ei söö neid üldse ning kui söön liha või kala, siis reeglina mingi salatiga," mainis ta.