Rännumees Hendrik Relve on ohtlike loomadega korduvalt tõtt vaadanud
Rännumees Hendrik Relve on oma elus kohtunud paljude loomadega ja jagas "Ringvaates" neist kõige meeldejäävamate kohtumiste mälupilte.
Näiteks kohtus Relve üksi metsas olles orangutaniga. "Ma sain aru, et keegi on siin veel ja olin siis täiesti liikumatult ja vait. Ma sain ka aru, et me mõlemad ootame ja siis ta lükkas need lehekardinad laiali. Punased karvad olid mõlemal pool pead ja ta vaatas mind uudishimulikult umbes 50 meetri pealt. See oli selline tunne, et ongi metsainimene. Beebi oli tal ka kaasas ja see oli uskumatu kohutmine," kirjeldas Relve orangutaniga kohtumist "Ringvaates".
Relve sõnas, et igal loomal on oma kindlad käitumisreeglid ja seniks, kuni inimene neid teab ja austab, ei tohiks loomaga kohtudes probleeme tekkida.
Mitmel korral kohtus Relve ka ninasarvikutega. "Me sõitsime kaitsealateedel ja seal oli näha, et paremal pool jooksis üks ninasarvik ja tal oli poeg sabas. Auto pidurdas, lasime ta üle tee. See ema pööras tagasi ja tuli otsejoones meile peale," meenutas Relve.
Üsna auto lähedal otsustas ninasarvik aga järsku pidurdada. "Jäi pidama, pööras ümber, läks täpselt samamoodi tagasi ja läks koos pojaga edasi," ütles Relve.
Ninasarvikutest hirmsam kohtumine leidis aset aga piisonitega. Relve salvestas lillede vahel lebades piisonite hääli, ent järsku läksid hääled aina valjemaks ja künka tagant kerkis nähtavale piisonite kari. Relve oli kindel, et ükskõik mida ta teeb, teda rünnatakse igal juhul. "Ma tõusin püsti ja tegin nii koledat häält, kui saab ja vehkisin kätega. Nad jäid mind vaatama ja mõtlesid, et mis me nüüd siis teeme," meenutas Relve ja lisas, et piisonid otsustasid õnneks tagasi pöörduda.
Hirmutav kohtumine oli Relvel ka jääkaruga, keda ta nägi umbes 100 meetri kauguselt. Karu liikus Relvele ja ta reisikaaslastele aina lähemale ja olukord muutus ärevaks. Õnneks oli meestega kaasas ka valvur, kes karu suunas signaalraketi lasi. Karu keeras seejärel otsa ringi ja jäi natukese aja pärast istuma ja mõtlema, mis just juhtus. Hiljem said rännumehed aga aru, et mõmmik ei olnud nende poole liikunud üldse mitte nende pärast, vaid oli lihtsalt harjunud igal õhtul sel trajektooril toitu otsima.
Oma põnevatest kohtumistest loomadega avaldas Relve ka raamatu "Minu elu uhkemad loomad".
Toimetaja: Victoria Maripuu