Peedu Kass: tundsin, et mul on pojaga liiga suur vanusevahe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sten Teppan

Kaugsõidukapten Peedu Kassi kõige noorem laps sündis siis, kui ta oli 46-aastane. Naise soovi nimel sai ka poja nimeks Peedu ja nii kannavadki isa ja poeg täpselt sama nime.

Vanem Peedu tõdes aga, et kui noorem Peedu sündis, tundis ta, et nende vanusevahe on liiga suur. "Mina arvan, et mida nooremalt sa lapse saad, seda parem on," ütles vanem Peedu Vikerraadio saates "Käbi ei kuku..." ja lisas, et siis on lihtsalt rohkem jaksu igasugu asju teha.

Peedu sünd tekitas temas aga siiski ka palju heameelt. "See teeb hinge nooremaks. Ma ei tunneta siiamaani oma vanust tegelikult. Ma hinges olen ikka poisike edasi ausalt öeldes. Aga kui näed omasugust – klassivenda, klassiõde –, siis ehmatad äkki," rääkis vanem Peedu.

Ka noorem Peedu, kes praegu muusikuna leiba teenib, nentis, et sai väiksena aru, et tema isa on klassikaaslaste isadest vanem. "Ühtepidi võiks öelda, et meie vahel ei olegi üks põlvkond, vaid lausa kaks generatsiooni on seal vahel. Tõesti, põhikooli eas või nooremana, kui võrdlesid ennast teiste koolis või hoovis mängivate poistega ja sellega, millega nende isad tegelesid, siis tekkis küll vahel selline tunne, et tahaks ka isaga seal võidu joosta vms," rääkis ta.

Vanem Peedu meenutas seepeale, et jooksis pojaga vahel võidu küll, ent tõmbas üks kord suures spordihoos oma tuharalihase ära. "Kogu aeg tahtis võidu joosta, ma vedasin jalgu pool aastat järele," meenutas vanem Peedu.

Meremehe töö viis vanema Peedu tihti ka pikaks ajaks kodust ära. Vahepeal veetis ta merel neli kuud, vahel kaheksa ja vahel rohkemgi. Noorem Peedu tundis seetõttu isast tihti puudust. "Päris väiksena, kui sa peaaegu aastaks ära läksid ja siis tagasi tulid, siis me kodus emaga rääkisime isa tagasi tulemisest, aga isa oligi sel hetkel müstiline olend, kellest sa tead, aga keda täpselt ei mäleta," rääkis ta.

"Mäletan kuskil sadamakai ääres seismist ja ema ütles, et näe, see on su isa, kes sealt tuleb ja siis ma läksin hirmus ema selja taha peitu. Ühtepidi tohutu ootus, aga segadus ka, et milline mu papa on. Aga kui isal algas maal oleku periood, siis ema vastu igasugune huvi kadus ja isa oli kogu aeg number üks," meenutas noorem Peedu ja lisas, et siis sai isaga kogu aeg igasugu põnevaid asju tehtud.

Isalt sai noorem Peedu külge ka harjumuse alati ise kõike oma kätega teha. "Kui ma praegu võrdlen ennast omaealiste sõpradega, kellega ma läbi käin, siis seal on see täielik erand. Mitte keegi minu sõpradest ei ole tõenäoliselt kunagi oma autol ise piduriklotse vahetanud või mõelnud, kuidas kaableid kokku joota vms," rääkis noorem Peedu.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: