"Klassikatähed": uus põlvkond vaatab publiku poole
"Klassikatähtede" eelviimases saates jagati välja finaalikohad. Põnevas ja tasavägises võistluses jäid sõelale viiuldaja Triinu Piirsalu, pianist Tähe-Lee Liiv ja flötist Siret Sui. Juba nädala pärast saab üks neist andekatest muusikutest "Klassikatäht 2020" särava tiitli.
Saates kõlasid töötlused tuntud klassikapaladest ja poplugudest. Kuulda sai üllatavaid ansamblikoosseise, mis lisasid ülituttavatele lugudele uusi kõlavärve või avasid neid uue lähenemisnurga alt. Originaalseid tõlgendusi oodanud žürii jäi uusversioonidega üldjoontes rahule.
Sel korral hindas mängijaid Kadri Tali ja Toomas Vavilovi kõrval pianist, helilooja ja arranžeerija Rein Rannap. Julge eksperimenteerija ja piiride ületajana tuntud Rannap nõustas noori saate klassikaseadete ettevalmistamisel. "Ma ei teinud kellegi eest seadeid ära, rõhutasin oma nõuandeid jagades, et need ei ole kohustuslikud," selgitab Rannap. Ta tunneb heameelt, et soovitusi on paljuski kuulda võetud, lugusid on huvitavamaks ja löövamaks tuunitud. "Õnneks on mõistetud, et need esitused siin on mõeldud publikule, kellest paduakadeemilised ringkonnad kahjuks üldse ei hooli. Aga meie noored juba hoolivad," lisab Rannap tunnustavalt.
Kuidas siis võita telepubliku soosingut? Rannap teab vastuseid. "Oluline on kõigepealt kogu tervik läbi mõelda: kuidas lugu algab - et vaatajad ei läheks vahepeal kööki, kuidas seda edasi viia ja kuidas lõpetada. Ladusin oma loengutes noortele ette võimalusi, mida nad võiksid antud teemaga peale hakata, kuidas materjali arendada, varieerida, moonutada, tükkideks võtta ja tervikut üles ehitada. Kuidas näidata oma pilli võimalusi ja oma tugevaid külgi nii mängutehnikas kui emotsionaalses plaanis, et see kõik oleks võimalikult tihe ja kirju, et lühikese aja jooksul juhtuks võimalikult palju. Ja et mõeldaks, kuidas luua ja kasvatada ootust, kus on kulminatsioon ja mida veel lõppu juurde panna. Et oleks eredust ja vürtsi, saatepillides põnevamaid valikuid kui esimesena pähetulev klaver", loetleb suure kogemusega improvisaator. Ta ütleb, et ka saateansamblid vajasid utsitamist, et nad ei oleks liiga arglikud ja akadeemilised, ja et tulemusi oli saates juba tunda. Rannap on veendunud, et igaüks, kel on tõmme muusika poole, suudab lisaks pillimängu omandamisele ka improviseerida, arranžeerida ja muusikat kirjutada - kui vaid tahta ja proovida. Ta leiab, et kuigi mõned popmuusika töötlused jäid seekord originaaliga liiga sarnasteks, said noored siit saatest väga kasuliku kogemuse.
Omalt poolt rõõmustas Rein Rannap saate publikut uhiuue looga "Kaitseingel" tema uuelt plaadilt "Ikka ja alati..."
Finaalikoha lunastasidki need, kes suutsid end telepubliku ja samas ka žürii südametesse mängida - Triinu Piirsalu, Siret Sui ja Tähe-Lee Liiv. Ka saatest lahkuma pidanud muusikutele jagub žüriil rohkesti häid sõnu.
Kadri Tali on vaimustuses kitarrimängija Helin Halliku talendist ja lavalisest olekust. "Ta on tohutult karismaatiline, väga tundlik, tegelikult valmis artist. Sellise lavalise sarmiga muusikut on rõõm kohata. Kuidas ta eelmise saate oma valgusemänguga võitis! Helini iseteadlikkus, mida ta ilmutab lavapartnerite valikul või siis hoopiski julguses olla üksi, vaid iseennast usaldades... Kuna selle saate peamine mõte minu meelest pole niivõrd võit, kui võimalus näidata oma oskusi, veenda publikut, et näete, mina olen siin - siis see õnnestus tal suurepäraselt," ütleb Tali.
Helin Halliku kõige meeldejäävamaks etteasteks oli kahtlemata Tõnu Kõrvitsa "Prelüüd kitarrile ja orkestrile", mida ta isegi hingevärinaga meenutab ja mis paljudele väga erinevatele inimestele südamesse läks. Helini sõnul sai ta saatest oma tulevaseks muusikuteeks tohutult palju enesekindlust. "Olen arenenud heas mõttes nii artisti kui inimesena. See saade on pannud elu nagu kiirenduse peale - kui muidu harjutad päevast päeva ja vahel on mõni koolikontsert, siis nüüd järsku tuli nii tihe periood, igal nädalal uued ülesanded, otse-eeter, intervjuud - selles pinges arenedki palju kiiremini," leiab Helin.
Lootustandva noore tuubamängija Toomas Oskar Kahuri puhul toob puhkpillimängu kõiki nüansse tundev Toomas Vavilov esile tema erilise härrasmehelikkuse. "Teda vaadates tuleb puhkpillimängijatest meelde selline suurkuju nagu Samuel Saulus. Toomas Oskar on oma olekult väljapeetud, väga hea lastetoa ja kasvatusega, mis paistab välja igast ta sõnast, fraasist, kummardusest. Selge see, et olles pilli õppinud palju vähem aega kui teised, alles neli aastat, on tal veel pikk tee oma arengus minna, aga tema edu selles sarjas, kus välja langesid suurema esinemiskogemuse ja paremate tehniliste oskustega mängijad, näitab seda, et ta võlus publikut ja meid siin laua taga oma isiksusega," tunnustab Vavilov ja soovib noorele talendile tuult tiibadesse.
Toomas Oskar ise hindab saatest saadud kogemusi väga õpetlikeks. "Sain võimaluse katsetada oma lavanärvi ja pingetaluvust, kuulda žüriilt oma esitustele kasulikku tagasisidet," leiab Toomas. "Nende ülesannetega, mis siin saates lahendada tuli, on nagu kooli matemaatika valemitega, mida mõnegi meelest kunagi vaja ei lähe. Siin on sama lugu - isegi kui ma ei pea enam kunagi elus ühtki filmi helindama, on mul on nüüd teadmisi ja kogemusi, mida annab tulevikus uues kontekstis kasutada."
Järgmisel pühapäeval toimuvas finaalsaates on võimalik veel kõiki võistluses osalenuid üheskoos musitseerimas kuulda. Võistlussarjale paneb punkti 20. novembrile plaanitud pidulik galakontsert Estonia kontserdisaalis, kus võitjad astuvad lavale koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
"Klassikatähtede" tegemisi saab jälgida sarja kodulehel www.klassikatähed.ee ja Facebooki lehel www.facebook.com/klassikatahed
Senised saated on järelvaadatavad Jupiter.err.ee lehel: https://jupiter.err.ee/1034786/klassikatahed-2020