Kikkas tunnistas, et mõte kalmistuid pildistada tuli koos fotograafiaga väga noorelt. "Aga eks see on süvenenud seoses võimalusega reisida, et need erinevad ja meie jaoks ehk eksootilised paigad pakuvad kõige enam avastamist."

Enda sõnul on ta sellega tegelenud umbes 20 aastat. "Mind huvitab surnuaed kui inimeste loodud ruum või maastik. Ma ei lähe kontvõõrana kellegi matusetseremooniale ja samuti ei pildista ma kive lähedalt."

Kikkas meenutas, et temaga võttis ükskord ühendust üks inglise fotograaf, kes nägi tema pilte ühes inglise lehes ja kelle huvi on pildistada figuurkujukesi surnuaedades. "Ta on pildistanud neid kümneid tuhandeid. Inimestel on väga veidrad hobid. Mulle tundub, et minu vaatenurk ei ole nii veider."

Üks asi, mis teda väga huvitab, on surnuaia ja looduse kooslus, mis teda huvitab. Teine asi on arhitektuurne, inimese planeeritud surnuaia loomise teekond. Kolmas on aga Kikkase sõnul see, kuidas see ajas muutub.

"Me kõik teame, et neid platse maetakse üle ja samamoodi ka aeg teeb nende haudadega oma vahel kunstilist tööd. See kõik pakub mulle rohkem huvi. Ennekõike vaatleja, mitte otsija või inimeste elulugude uurija."