"Ma olin põlvili vanaisa laua peal ja seal oli ajaleht. Äkki ma lugesin, ma sain aru – Noorte Hääl. Ma sain aru, et ma olen selle kokku lugenud. Ma ronisin laua pealt alla ja jooksin kõrvaltuppa, kus mingi seltskond istus laua taga ja röökisin: "Noorte Hääl! Noorte Hääl! Noorte Hääl!". Nad ei saanud aru, et mis Noorte Hääl, mõtlesid, et laps on lolliks läinud," meenutas Volkonski.

Keegi ei suutnud tol hetkel uskuda, et kahe ja poole aastane Volkonski tõesti ise lehest need sõnad kokku luges. "Minuga oli siis ka tüütu jalutamas käia, sest tänavasildid iga nurga peal tahtsid kokku lugemist," meenutas Volkonski. Ta lisas, et kuna tänavasildid olid tol ajal nii eesti kui ka vene keeles, sai ta ka kirillitsa selgeks.