Aus rõhutas R2 "Hommikus!", et kiirmoebrändide puhul on oluline see, et hind tuleks võimalikult odav ja töö tehtaks ära võimalikult kiiresti. Bränd, kes toodangut tellib, on kas Euroopas või Ameerikas, tootjad aga Aasias, kus kohalikud on valmis töötama väikse raha eest. Näiteks on Ausi sõnul umbes 100-euroste Tommy Hilfigeri teksade Bangladeshi tehasest väljamineku hind dollar ja kümme senti. Sama väike või väiksemgi on see summa ka mitmete teiste kaubamärkide puhul.

"Juurdehindlus ongi tohutu tume ala, millest keegi ei räägi ja igaüks teeb seda erinevalt. On tooteid, mille juurdehindlus võib olla kuni sada protsenti, on tooteid, mille juurdehindlus on kaks protsenti ja on tooteid, mille juurdehindlus võib olla lõputu arv kordi," nentis Aus.

Aus tõdes, et viimasel ajal on ka tarbijad hakanud üha rohkem oma riiete päritolu kohta huvi tundma, mistõttu on ka mõned poeketid oma tootmist muutnud. Näiteks teatati sel nädalal, et H&M lõpetab koostöö Hiina lõngatootjaga.

"Ma olen ise näinud, kuidas keldritaolises nurgataguses tehases seitsmeaastased lapsed Zara T-särke trükivad. Kui üks suur ettevõte – Inditexi grupi omanik on ikkagi rikkuselt neljas inimene maa peal –, kui tal ei ole nii palju huvi, et mõelda, kuidas ta asjad tehakse, siis tulebki väga selgelt sellele viidata ka väljaspool," rääkis Aus.

Samas on inimestel siiski huvi riided võimalikult odavalt kätte saada, sest kõigil ei pruugi olla raha, et osta näiteks 50-eurost T-särki. Neil soovitab Aus aga minna kiirmoepoodide asemel teise ringi kauplustesse. "Viie euro eest ei ole võimalik T-särki teha. Ilma selleta, et sa võtaksid selle materjali ja teeksid selle protsessi kellegi teise arvelt. Ma arvan, et eks see on iga inimese isiklik küsimus, et keda ma tahan toetada ja kellele ma oma raha tahan anda," ütles Aus.