Tänavu on fookus võetud suitsukonidele. "Eelmisel aastal tegime sellega Eestis otsa lahti. 24 000 õpilast ja lasteiaalast käisid väljas ja said ühe päevaga miljon koni, mis oli päris mõtlemapanev," rääkis maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet R2 "Hommikus!".

Sellest inspireerituna algatati Eestis ka mitmeid suitsukonidele tähelepanu pööravaid kampaaniaid, nagu näiteks "Meri algab siit!". Nüüdseks on probleem pälvinud ka globaalset tähelepanu ning kampaaniaid korraldatakse ka mujal. "Mõnes mõttes me käime siin Eestis – mis puudutab koristamist – kuidagi maailmast ees. Eesti ongi vist tuntud kui esikoristaja maailmas," ütles Normet.

Ta lisas, et suitsukonid jäävad tihti tähelepanuta, kuid tegelikult on need ühed kõige hullemad reostajad. "Nad igaüks lagunevad kuni 12 000 tükiks ja mikroplasti teema on ju järgmine suur teema, mida ei osatagai tänapäeval veel kuidagi kokku korjata," nentis Normet. "Praegu on ju selge, et me tarbime seda – me sööme ja joome plasti sisse. Plasti sajab taevast alla ja see on tegelikult päris hirmus, mis maailma me end elanud oleme," lisas ta.

Selleks, et olukorda parandada tuleb aga lisaks prügi koristamisele ja sortimisele mõelda ka sellele, kuidas prügi enam mitte tekitada. "Mingis mõttes prügi on kui teispoolsus. Me paneme ta ära – mõnikord õigesti, mõnikord valesti – aga me paneme ta ära. Ta on ära ja me ei tegele sellega enam, aga ta jääb alles. Ta jääb alles kas kuskile prügimäele või loodusesse või kuhugi mujale," rääkis Normet.

Suitsukonide mahaviskamise põhjus ei ole Normeti sõnul selles, et prügikaste on vähe, vaid pigem jääb asi inimeste teadmatuse taha. "Me ei viska ju jäätisepaberit või pudelikorki maha. See ei ole ju enam sotsiaalne norm. Võib olla kunagi oli sellise sotsiaalse normi vahepealne, aga koni teema puhul arvatakse, et see on nii pisike asi, et see ei tee midagi," nentis Normet ja lisas, et suitsetajad peaksid siiski rohkem vastutust võtma ja vajadusel ise pisikest konitopsi kaasas kandma.

Probleemide ja nende lahenduste osas peab aga vaatama ka Eestist kaugemale ja näitama teistele riikidele head eeskuju. "Siin aitab ainult eeskuju, siin aitab mudeli eksportimine, siin aitab ainult teiste aitamine. Planeete on täpselt üks. Niimoodi nagu see koroona lendas meile kohale nädalatega, siis prügi – tõsi, see mikroplast ei jõua nädalaga nt Türgist siia, aga ta jõuab võib olla aastaga. Jama ongi selles, et me oleme selles ühes süsteemis ja me peame seisma kõikide nende paikade eest kogu maailmas samamoodi nagu Eestis," ütles Normet.