Vastuseks küsimusele, miks on vaja teha 99-tunnist etendust, vastas EMTA professor ja kestvuslavastuse projekti juht Jüri Nael retooriliselt – aga miks mitte?

"Pärast väga pikka isolatsioonis olekut, kui me tulime proovisaali ja hakkasime mõtlema, mis see lavastus on, tundus meile, et kui me publiku siia saali kas või ühe korra saame, ei tahaks me ainult 2-tunnist lavastust teha, et siis võtaks ikka mõnusalt aega."

Sealt tekkiski idee teha kestvuslavastus.

EMTA magistrant Liisa Saaremäel selgitas, et kuigi etendus käib järjest 99 tundi, on nad tööl graafiku alusel. "Tegelikult me magame vahepeal, sest nii lihtsalt elus on. Mul on vahetus, kus ma olen 3 tundi laval, 3 tundi pausi, 3 tundi laval, 3 tundi pausi ja siis 6 tundi laval. Nende 3-tunniste pauside ajal pean ma küll mingi variandi leidma."

Saaremäel ütles, et see ei ole tavaline tekstipõhine lavastus ja ta tõdes, et kui ta mõtles, et kas ta teab, mis teda ees ootab, siis ta tegelikult ei saagi seda teada. "See 99 tundi on lihtsalt nii hoomamatu."