Öö-TV | Marko Reikopi pooltunni täitsid nali, kuuvaatlus ja õudusfilmid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Marko Reikop oli oma "Öö-TV" saatepooltunnis kutsunud otsestuudiosse Peeter Oja ja Andrus Vaarik, kellega arutles nalja ja selle muutumise üle ajas. Lisaks vestles ta Kuu-uurijaga ja lasi õudusfilmifännidel Genkal ja Paul Ojal teha valiku filmiajaloo kõige õudsematest stseenidest.

Oja tunnistas, et naljakas on vaadata 30 aastat tagasi tehtud paroodiaklippi Modern Talkingu hittloost. "See oli lustlik ettevõtmine." Ta lisas, et arvestades asjaolu, et aasta oli 1986, siis on see klipp tehniliselt väga meisterlikult tehtud.

"Video oli nii kõva asi, et sellesse panustati ka kogu oma hinge ja tööajaga," lisas Vaarik. "MTV oli ju tohutu uudis ja kõik tahtsid videoid teha."

Oja tõdes, et nali on paljus oma ajas kinni. "Võtame kas või Chaplini, kes on ajaloos märgiline kuju, aga ega tema filmid enam nii naerma ei aja." Vaarik märkis, et pigem ajavad nutma.

"Meil on postmodernistlik ja kaootiline aeg. Ei ole selgeid reegleid. Kui on väga jäik ühiskond, siis nende reeglite rikkumine ja ümbermõtestamine annab koomikutele alati tööd," selgitas Vaarik, kes tõi välja, et naerab praegusel ajal näiteks Kivirähki lugedes.

Oja rääkis, et laginal naermist, kus naerad niimoodi, et pisarad voolavad, ei olegi väga palju.

Lisaks Ojale ja Vaarikule vestles Reikop ka Kuu-uurija Martin Vällikuga, kes on oma alaga tegelenud 20 aastat ja tõdes, et teadlikku Kuu-uurimist esineb üldse vähe.

"Kõik on ilmselt imetlenud, mis seal taevas on – kui ilusasti tähed säravad, kuidas tähed kukuvad ja sinna ka mõne soovi juurde mõelnud. Aga et läbi mõelda ja teada, mis seal tegelikult on – seda ei ole võib-olla väga paljud teinud," märkis Vällik.

Reikop võõrustas oma saatepooltunnis ka õudusfilmifänne Henry "Genka" Kõrvitsat ja Paul Oja, kes rääkisid kõige õudsematest filmihetkedest maailma ja Eesti kinoajaloos. Kõrvits märkis, et nad jätsid teadlikult välja kõik need stseenid, kus on palju verd ja soolikaid. Oja lisas, et nad üritasid leida õudust, mis mõjub psühholoogiliselt.

Kõrvits sõnas, et on õudusfilme praeguseks nii palju vaadanud, et ta vaatab filmis näiteks hoopis valgust, näitlejatööd, grimmi ning kadreeringuid. "Nüüd on natuke vähem hirmsam."

Oja tunnistas, et ei ole kunagi päriselt filmi vaadates kõhedust tundnud, kuid viimane asi, mis temas ebamugavust tekitas, oli "Twin Peaks". "Kuigi ta ei ole õudusseriaal, olid seal hetked, mis olid väga õudsed ja tekitasid tunnet, et ma oleks tahtnud kuskilt tule põlema panda."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: