Tuhkru sõnul on paradiisi pääsemiseks oluline usk. "Me ei tea, milline see seltskond seal on. Iga inimene peab ikka oma südametunnistuse kohaselt tahet üles näitama," vastas Tuhkru Kanneli küsimusele, mida teha siis, kui sõbrad hoopis põrgusse lähevad.

Paradiisi ruumilisse kohta on kirikuõpetaja arvates raske tõsta. Seega ei saa rääkida pilvepealsest kujutlusest. "Iga inimene on võimeline tegema enda ja iga teise inimesegi elu tõeliseks põrguks," selgitas ta paradiisi vastandi olemust.

Paradiis on tema arvates täiuslik olemus, põrgu seevastu ei oma tähenduslikku kohta.

Patoloog Tanel Vaas selgitas, mis juhtub inimesega tema laual enne paradiisi või põrgusse siirdumist. "Ma olen nii materjalistlik inimene, ma eriti ei usu paradiisi," selgitas ta lisades, et surma ta siiski kardab. Kui oleks võimalik valida, sooviks ta siiski pigem põrgusse minna, kuna see tundub märksa põnevam koht, kus ilmselt ka palju sõpru ees ootamas.

Oma ametist rääkides ta tunnistas, et tegemist on vaid tööga. Tema laual on vaid kest, mille sisu on kadunud.

Tõnu Esko arvates tuleks mõelda praegu seda, kuidas elada nii, et maailm oleks täiuslik. Meis kõigis on katkisi geene. Süsteemi teeb keerukaks ka asjaolu, et aju ei saa kuidagi taastada. "Kui me elaksime igavesti, siis hetk valataks nagu klaasi, kuna midagi ei muutu. Inimesi ei lähe eest ära, kogu aeg tuleb juurde, maailm saab üks hetk täis," rääkis ta tunnistades, et universum on muidugi suur ja lai. Surres tasub tema arvates ennast põletamise asemel maha matta, sest siis on väike lootus, et tulevased põlved leiavad ehk võimaluse inimest taastada.