Jana Hallas: olin 90ndate lõpus paras revolutsionäär
Laulutekstide autor Jana Hallase sulest on aastate jooksul ilmunud mitmeid hittlugusid. 90ndate algul tõi Hallas enda sõnul oma laulusõnadega kaasa ka justkui revolutsiooni.
"Ma arvan, et ma olen paras revolutsionäär olnud 90ndate lõpus. Ma hakkasin kirjutama Best B4-le täiesti teistsuguseid sõnu, kui tollal kirjutati. Nad olid sellised noored ja ägedad. Muidugi see ägedus oli ka siis ju minu loodud kõik – kostüümid ja meigindus. Ma tegin kõike ise. See oligi minu kontseptsioon, minu looming, minu ideed ja minu käsitöö siis ka," rääkis Hallas reedel Vikerraadios Andres Panksepale.
Ta lisas ka, et on alati laule kirjutades tundnud survet teha hitti. Hiti kirjutamine käib aga kindlate reeglite järgi. "Poplaulu sõnade kirjutamine pole niivõrd looming, vaid konstruktsioon," selgitas Hallas.
Näiteks mõjub hästi, kui loos on kasutatud mõnda üllatavat sõnaühendit ja oluline on hoida tasakaalu. "Tuleb balansseeruda banaalsuse piiril. Ta peab olema piisavalt lihtne, aga ta ei tohi nõme või banaalne olla," sõnas Hallas.
Näiteks oli ta sõnul geniaalselt lihtne lugu "Once in a lifetime", millega Ines 2000. aastal Eestit Eurovisioonil esindas. Lugu valmis suure ajasurve all ja just pingelises olukorras sünnivadki Hallase sõnul tihtipeale head asjad.
Lisaks laulusõnade kirjutamisele on Hallas juba kolm aastat tegelenud ka keraamikaga ja valmistab ise sööginõusid. Keraamika huvi tekkis tal sellest, et ei leidnud poest selliseid nõusid, mis talle meeldinud oleks. Poja lasteaia lõpetamise puhul õpetajatele kinke otsides leidis ta koolitusi pakkuva keraamiku, kelle käe all peagi õppima hakkas.
Nii on Hallas saanud selgeks nii tasside, kausside kui ka taldrikute valmistamise. Tellimustööde raames on ta aga teinud ka näiteks teekanne ja magustoidulusikaid.
"Mu nõud kuuluvad minu stiili või vibe'i või meeleolu juurde. Näiteks üks proua, kes on 70-aastane, ütles, et teda absoluutselt ei kõneta need nõud ja talle pigem tekitavad need negatiivseid assotsiatsioone. Kuna tema elu ja põhiline noorusaeg jääbki nõukogude aega, siis ma täiesti mõistan teda tegelikult. Aga minul assotseeruvad need minu vanaema ja vanaisaga. Ikkagi on selline päikseline ja armas lapspeõlv, vanaema ja vanaisa kodu. Ma arvan, et kuskilt sealt tuleb see minu nostalgia ja feeling, miks mulle need nõud meeldivad," kirjeldas Hallas.
Ta lisas ka, et igapäevaselt ta keraamiku tööd teha ei tahaks, sest ta pole kuigi püsiv ja järjekindel, vaid tahab pidevalt uusi asju proovida – tõenäoliselt on ta ka paari aasta pärast enda jaoks mõne uue hobi avastanud.
Toimetaja: Victoria Maripuu