Reet Aus: eestlased viskavad asju liiga kergekäeliselt minema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR/Romi Hasa

Moelooja Reet Aus tõdes, et on uuskasutuskeskuses riideid sortimas käies märganud, et ära antakse üllatavalt palju uusi, tihti isegi hinnasiltidega asju.

Uute asjade äraandmine näitab Ausi sõnul seda, et inimesed ostavad asju liiga kergekäeliselt ja viskavad need sama kergelt ka minema. Selle ilmestamiseks tõi ta näite oma viimasest uuskasutuskeskuse külastusest, mil leidis muude riiete hulgast ka täiesti uusi disainertooteid.

"Minu pihku jäi Vivienne Westwoodi tuttuus ridikül, mis originaalis maksab 500 naela ja ühed täiesti uued Chaneli tennised, mis originaalis maksavad kuus-seitsesada eurot. See näitab seda, et isegi suure raha eest ostetud esemel ei ole tegelikult enam selle omaniku jaoks väärtust," rääkis Aus "Vikerhommikus".

Lisaks uutele riietele viiakse uuskasutuskeskusesse aga ka juba täiesti auklikke rõivaid, sest uuskasutuskeskus on üks väheseid kohti, kuhu Eestis enda kasutatud riideid viia saab. Seevastu Inglismaal on näiteks iga maja juures olemas konteiner, kuhu kantud kehakatted visata saab.

"Eestis selline lahendus ju puudub. Meil on natuke teadlikumad kodanikud, kes koguvad oma asjad kokku ja viivad nt uuskasutuskeskusesse, Humanasse – mõned sellised punktid on, Tallinna linnal on ka mõned punased konteinerid, kuhu viia, aga need liiguvad mööda linna. Ma ütlen ausalt, et mina pole senini tuvastanud, kus võiks olla üks selline koht, mis oleks minu kodule lähim. Meil ikkagi suurem osa, kui ma nüüd õigesti mäletan, umbes 70% lõpetab ikkagi olmeprügis, mis tähendab, et jõuab kas põletisse või prügilasse," rääkis Aus.

Samas, isegi kui tekstiilijäätmed kokku kogutakse, tekib siiski küsimus, et mis saab edasi. Tekstiilijäätmetele Ausi sõnul turgu ei ole. "Aastaid aastaid tagasi ma küsisin Tallinna prügila juhi käest, et miks te tekstiilijäädet eraldi ei kogu ja ta vastas, et mis me sellest kogume, meil pole teda kuhugi panhna ja keegi ei soovi seda osta," meenutas Aus ja lisas, et tekstiilijääde on väga kallis ja tüütu prügi.

Tekstiilijäätmed tuleb esmalt kokku koguda ja seejärel need materjali ja koostise järgi sortida. Keeruliseks teeb ümbertöötlemise ka see, et sinna saab suunata vaid naturaalseid materjale ning sortimine, nööpide eemaldamine jms võtab väga palju aega. Ümbertöötluses kannatab ka kiu kvaliteet. "Kiu kvaliteet ei ole samaväärne, mis on uue puuvillakiu kvaliteet. Kui sa tood toote turule, siis ta on kümme korda kallim, kui see odavalt kasvatatud puuvill, ja ta kvaliteet on ka veel viletsam," tõdes Aus.

Siiski on aga olemas võimalusi, kuidas riiet taaskasutada. Näiteks on Aus koos meeskonnaga vanadest teksadest valmistatud lõngast pusasid kudunud ning pannud kinnipeetavad ja erivajadusega inimesed lapitekke õmblema. "Kõik on ikkagi heas disainis ja tahtmises kinni," ütles Aus.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: