Noëp vaimse tervise probleemidest: mind aitas teistega rääkimine
Muusik Noëp ehk Andres Kõpper tunnistas, et vaevles kunagi vaimse tervise probleemide küüsis, ent sai tänu teistega rääkimisele lõpuks mustast august välja.
"Mis ma olen täheldanud, on see, et isegi kui näiliselt tundub, et kõik su ümber olevad inimesed sellega üldse kokku puutunud ei ole ja elavad oma ignorantses õndsuses, siis tihtipeale see ei pruugi nii olla ja inimesed võivad olla väga mõistvad ja arusaavad. Seda ei pea kartma ja ei pea ka häbi tundma," julgustas Kõpper R2 "Hommikus!" teisigi oma vaimse tervise probleemidest rääkima.
Kõpper tundis, et tema vaimse tervisega pole kõik korras umbes kümme aastat tagasi, veidi enne kahekümnendatesse eluaastatesse jõudmist. "Ega ise ei teadnud ka, mis värk on. Ega siis väga keegi ei rääkinud ka sellisest asjast nagu vaimne tervis või depressioon. Lihtsalt kuidagi mingi pull toimus ja ma mäletan, et kui ma esimest korda kuulsin, et selline asi nagu depressioon on olemas, siis ma mõtlesin, et okei võib olla sellega on mingi teema siis," meenutas Kõpper.
Ta lisas, et seejuures oli üks raskemaid asju see, et ta ei saanud iseendaga läbi. "Mis iganes mured või konfliktid sul peas toimuvad, siis endale mitte andestamine ja endale puude alla panemine on see, mis tegelikult viib kõige suurema lõhestumiseni," tõdes Kõpper, kes oli ka ise mõne mure esile kerkides enda vastu väga armutu.
Ta lisas, et tervenemise protsessis on oluline koht arusaamisel, et tegemist on haigusega. "See hetk, kui ma sain aru, et mingeid mõtteid või tundeid või asju tekitab selline asi nagu depressioon või keemiline mittebalansis olek ajus, siis see aitas päris kõvasti," ütles Kõpper.
Nüüd, umbes kümme aastat hiljem on vaimne tervis aga teema, millest räägitakse ühiskonnas üha rohkem. Sellele vaatamata on endiselt neid noori, kes depressioonist rääkimist pelgavad ja häbenevad. "Tegelikult seda häbi ja hirmu on ikkagi veel liiga palju," nentis peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa.
Ta lisas, et inimene peaks hakkama abi otsima näiteks siis, kui tunneb, et koolis või tööl käimine muutub liiga raskeks või kui koju jõudes on tunne, et enam küll mitte ühtegi asja teha ei suuda. "Tegelikult peaksime kogu aeg ja iga päev sellega tegelema, et oma vaimset tervist hoida – jagada häid nippe teistega ja arutada selle üle, kuidas saaks oma mõtteid paremini juhtida ja kuidas oma emotsionaalset seisundit mõnusamaks muuta," rääkis Oidermaa.
Toimetaja: Victoria Maripuu