Margus Alveri tegelaskuju filmis "Lammas all paremas nurgas" rääkis teise näitleja häälega
Margus Alver mängis 1992. aasta filmis "Lammas all paremas nurgas" noort tehnikahuvilist poissi Tom. Tomile andis hääle aga hoopis teine näitleja.
"Sellel ajal filme sünkroniseeriti. Puhast heli oli ka vahel kasutatud, aga üldiselt loeti stuudios sisse need osad. Sinna mind prooviti mitu korda – ma mäletan, kool oli pihta hakanud juba septembris – mind prooviti, aga mul oli tollal ilmselt veel halvem diktsioon kui praegu, nii et seal on Jaan Laugamõtsa, tollase lapsnäitleja hääl minu osas, nii et see ei ole minu hääl, mida te filmis kuulete," rääkis Alver "Vikerhommikus".
Tomi rolli sai Alver endale juhuslikult. Kord draamateatrisse etendust vaatama minnes küsis ta saali otsides Lembit Ulfsakilt, kas ta liigub õiges suunas ja seepeale kutsus Ulfsak Alveri filmi casting'ule.
Näitlemisega Alver enne filmi kuigi palju tegelenud ei olnud, kuid suur teatriarmastus oli temas juba varem olemas. "Mulle lapsena väga meeldis teater ja ma käisin teatris hästi palju. Alguses ema-isa viisid ja siis käisin ka ise täiskasvanute etendusi vaatamas. Ma teadsin tegelikult kõiki neid näitlejaid, kes seal filmis mängisid, juba enne väga hästi ja see oli väga tore kogemus näha neid lähedalt ja kuulata, kuidas nad omavahel räägivad ja kuidas võttegrupi elu välja näeb," meenutas Alver ja lisas, et filmivõtted on üks ta lapsepõlve helgemaid mälestusi.
Väike näitlemiskogemus lõi võtete ajal aga aeg-ajalt Alveri enesekindluse kõikuma. "Ma sain aru selle filmi võtete jooksul, et tegelikult see näitlemine ei ole üldse niisama, vaid see on ikka raske töö ja päris palju stseene oli, kus ma tundsin, et režissöör ei ole rahul. Isegi vahel oli hirm, et ma ei saagi hakkama," tõdes Alver.
Ühes keerulises stseenis pidi Tom näiteks võlukapsliga pudelit sulatama. Selle jaoks tuli nöör bensiinis märjaks teha, see ümber pudeli siduda ja seejärel põlema panna. Pudel tuli aga panna külma veega täidetud ämbrisse. "Seda sai teha ainult ühe duubli, sest pudeleid oli üks. See oli äärmiselt raske stseen," rääkis Alver.
Suuremaks saades otsustas Alver aga näitlemise asemel hoopis juurat õppida. "Pärast filmi ma ei julgenud näitlemist õppima minna," ütles ta.
Teatriarmastus on aga endiselt alles ja mingil moel on ta teatriga ka alati seotud olnud. Näiteks on Alver tõlkinud eesti keelde mitmeid näidendeid ja teeb kaasa ka ühes Brüsseli näitetrupis. Nii pöördus Alver enda sõnul vana armastuse ehk teatri juurde justkui tagasi.
Toimetaja: Victoria Maripuu