Viis kuud Mehhikos koroonavangis olnu: poes võis vastu tulla hambuni relvastatud mereväelane ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anni Oja erakogu

Märtsis sõitis Anni Oja koos perega Mehhikosse puhkama. Puhkusreisist sai aga hoopis viiekuune nii-öelda koroona-vangistus, sest just nende tagasisõidu päeval pandi Euroopa lukku ja lennud tühistati.

"Eks esialgu kõik lootsid, et see on selline väike sahmakas – kuu aega ja siis on kõik hästi. Meile ka alguses anti uued lennud maiks ja siis me seadsime end siin sisse sellise plaaniga, et hea küll, kevadest jääme ilma, aga suve alguseks saame koju, aga ei läinud midagi paremaks," rääkis Oja "Vikerhommikus".

Olukorra tõsidust adudes asusid nad endale elukohta otsima. Suurlinna ei tahetud minna, sest teati, et seal läheb olukord tõneäoliselt eriti hulluks. Nii kolitigi väikesesse külla, kus elab umbes 1000–2000 inimest.

"Meie küla oli ikka tõelises kolkas. Lähimast linnast ehk siis ka lähimast ostukeskusest, lähimast haiglast, lähimast kinost oli meie külast kahe tunni pikkune sõit," rääkis Oja.

Linna nad aga ei pääsenudki, sest maanteed pandi kinni ja liikuda võisid ainult need, kellel selle jaoks mõjuv põhjus ette näidata oli. See tähendas, et ka sööki sai vaid enda külast hankida.

"Maal ikka keegi midagi kasvatab ja täpselt nii oligi. Meie külakeses kalurid käisid ikka vaikselt paadiga mere peal – keegi neid sealt ära ei ajanud –, kellelgi olid kanad ehk munad olid ikka saadaval ja siis ümbruskonnas kasvatatakse palju puuvilja, köögivilja, liha. Meil oli toiduga väga hästi," tõdes Oja.

Defitsiit oli aga alkoholist, sest ühes karantiiniga kehtestati Mehhikos ka kuiv seadus. "Sellega kaasnesid tavapärased kuivseaduse kaasnähud. Mitmes piirkonnas oli palju salaalkoholi mürgistusi, kümned ja kümned inimesed jõid kahtlast kraami ja sattusid haiglasse ja jäid pimedaks, alkoholi hinnad hüppasid lihtsalt lakke ja siis kuskil nurga taga müüdi," meenutas Oja.

Haigete arvu ei saagi teada

Kuigi nii nende kui ka naaberkülas oli haigeid inimesi küll, ei olegi teada, kas nad põdesid koroonaviirust või muud haigust, sest kohapeal testimise võimalust ei ole. "Kohaliku inimese jaoks, kes elab peost suhu – päeval püüab kala, müüb selle maha ja selle kala eest elab – tal ei ole kõigepealt seda raha, et bensiini osta, et see mitmetunnine linnasõit ette võtta ja et siis maksta veel kuni mitusada eurot koroonatesti eest. Nende jaoks on see nii kujutlematult suur väljaminek, et seal külas keegi ei läinud ennast testima," tõdes Oja.

Kohalikel haiglatesse kuigi palju usku ei olegi. "Üks vana kalur rääkis mulle puhtsüdamlikult, et jaa meil siin külas on ka nüüd mõned olnud haiged, aga kui haigeks jääd, siis kõige kindlam on ingveriteed juua – enne magamaminekut hästi palju ingveriteed ja kodus püsida, sest siis on lootust veel terveks saada ja elus püsida, aga kui sinna avalikku haiglasse lähed, siis sealt enam eluga tagasi ei tule," rääkis Oja.

Anni Oja koos perega Autor/allikas: Anni Oja erakogu

Eesti probleemid tundusid Mehhiko omadega võrreldes väikesed ja armsad

Oja rääkis, et nad on Mehhikos olles ka Eesti uudistel silma peal hoidnud. "Samal ajal, kui sul on kõrval Mehhiko reaalsus ja Mehhiko probleemid, tundusid need Eesti mured ikka väga väikesed ja väga armsad," nentis Oja.

Näiteks rüüstasid Mehhikot troopilised tormid, millesarnastest võib Eestis vaid und näha. "Ühe tormiga ujutati päris mitu naaberküla niimoodi üle, et majad olid täiesti aknalaudadeni vee sees, põllud, kariloomad, kõik jäi vee alla," meenutas Oja.

Lisaks oli Mehhikos ka rändrohutirtsude uputus ja tsunami oht. Vallas, kus Oja elas, esines ka kuritegevust – vallavanem lasti maha ja vallas maandus vähemalt kolm kokaiini transportivat lennukit.

Oja tõdes, et küla ongi oma asukohalt hea koht, kus narkotransiiti korraldada ja ohtlike tegelasi võis seal kohata iga nurga taga. "Võis vabalt juhtuda, et läksin näiteks poodi piima ostma – siin on sellised pisikesed nurgapoekesed väikestes külades, kust saad piima ja soola ja õli osta –, siis poe riiuli juures võis kokku põrgata hambuni relvastatud mereväelasega, kellel oli peaaegu enda pikkune relv kaenlas ja siis kaks valvasid poe ukse juures, et kolleeg saaks turvaliselt coca-colat ja kartulikrõpse osta," rääkis Oja.

Peagi alustab Oja ka koduteed ja peaks Eestisse jõudma reede hilisõhtul.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: