I Land Sound pani konidest surfilaua kokku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kadi Aguraiuja

2019. aastal Orissaares toimunud I Land Sound festivalil kogusid külastajad konitopside Kops ja spetsiaalselt valmistatud koniprügikastide abil kokku üle 5 kg sigaretikonisid, millest sündis konidega kaetud aerusurfi laud nimega Konilaud. Projekti eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust, et konid tuleb visata prügikasti, mitte maha.

Pärast esimest I Land Sound festivali 2017. aastal märkasid korraldajad, et vaatamata paljudele festivali alale paigutatud prügikastidele, kattis Illiku laidu koniloor. Meeskond koristas küll konid maast, kuid peakorraldaja Paap Uspenski sõnul sai neile selgeks, et leida tuleb parem lahendus, mis aitaks tagada, et festivali külastajad ei viska konisid üldse maha.

"2018. aasta festivaliks võtsime juba kasutusele kaasaskantava konitopsi Kops, mida jagasime nii esinejatele kui külastajatele koos üleskutsega konid topsi abil prügikasti koguda. Pärast festivali oli pilt palju parem - maas ei vedelenud enam pooltki nii palju konisid, kui esimesel festivalil," rääkis Uspenski.

2019. aasta festivalil otsustati konid muust prügist eraldi kokku koguda, et valmistada neist üks pilkupüüdev ese tõstmaks esile seda konide mahtu, mis võinuks sattuda keskkonda, kui neid poleks kokku kogutud. Nii tekkis idee valmistada SUP laud ehk aerusurfi laud, millel on konidest moodustatud illustratsioon. Konilaud on tegelikult nagu tavaline aerusurfi laud, millega saab aeru abil veekogul liikuda.

Konilaua alumise osa valmistas paadimeister ja elukutseline surfar John Kaju, jättes laua pealmisele osale süvise, millesse kunstnik Ines-Issa Villido paigutas konidest kokku kleebitud illustratsiooni. Ines-Issa Villido sõnul kulus tal selle teose valmimiseks umbes 60 tundi tööd ja umbes 4 kg konisid.

"Ma loodan, et järgmistel aastatel näevad tuhanded I Land Sound festivali külastajad konilauda ja saavad aru, et isegi kui üks koni tundub väike ja ohutu, siis see massiivne kogus, mis pärast festivali maha jääb on ikkagi päris suur. Usun, et saame selle projektiga nii mõnegi konide maha viskaja käitumist parandada," lisas Villido.

I Land Soundi festivali roheline projektijuht Kadi Aguraijuja sõnul on I Land Soundi üks eesmärke vähendada festivaliga kaasnevat jalajälge ja keskkonnamõju ning tõsta muuhulgas inimeste teadlikkust sellest, et sigaretikoni ei lagune looduses:

"Sigaretikonid on levinuim prügi tüüp maakeral - hinnanguliselt jõuab aastas loodusse 4,5 miljardit koni, sest on levinud väärarusaam, et koni laguneb looduses. Aga ei lagune ja üks koni võib reostada kuni 1000 liitrit puhast vett," tõdeb Aguraiuja.

Suitsufilter ei ole biolagunev, see on tehtud plastist, mis laguneb looduses pool aastat kuni 15 aastat ja selle osakesi võivad ekslikult süüa loomad, linnud ja kalad ning nii võivad osakesed jõuda lõpuks ka inimeste toidulauale.

"Nägime, et sellel oli väga positiivne mõju, kui kinkisime festivalikülastajatele Kops konitopsid ning loodetavasti suudame juurutada inimestes harjumust konisid mitte maha visata ka väljaspool festivali," avaldas Kadi Aguraijuja lootust.

Paap Uspenski loodab, et I Land Sound festival on oma keskkonnaprogrammiga eeskujuks ka teistele festivalidele: "Paraku on tõsiasi, et iga suursündmus, mis toimub kusagil looduskaunis kohas, mõjutab teataval määral ka ümbritsevat keskkonda, olgu selleks siis konide või muu prügi maha viskamine, meeletus koguses ühekordsete nõude kasutamine või toidu raiskamine. Meie tahame olla teerajajaks jätkusuutlike ja minimaalsete keskkonnamõjudega suursündmuste korraldajatele Eestis, aga ka välismaal." 

Konilauda saab näha 2021. aasta I Land Sound festivalil, kus soovijail avaneb võimalus sellega ka sõitu proovida. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: