Lisaks Simanele töötab Fööniksi köögis veel teisigi noori kokkasid. "Kuna ma olen ise noor, siis mul on usku ka noortesse inimestesse," ütles Simane saates "Ringvaade suvel". Ta lisas, et Fööniksi kokkade vanuseid kokku liites saaks tõenäoliselt kokku Eesti keskmise peakoka vanuse.

Noorena töötamisel on Simane sõnul mitmeid eeliseid. "Mida varem alustad, seda parem ja seda kiiremini jõuad oma eesmärkideni. Üks päev tahaksin ma ise olla restorani omanik ja ise seal süüa teha. Ma ei taha, et see juhtuks 30- või 35-aastaselt, vaid see võiks varem juhtuda," rääkis Simane.

Väiksena soovis Simane tegelikult aga hoopis ärinaiseks saada ja ta isa tahtis, et tüdruk pärast gümnaasiumi ärikooli läheks. Suuremaks saades sai aga Simane aru, et tegelikult tahab ta elult midagi muud ja asus pärast põhikooli lõpetamist Pärnu kutsehariduskeskusesse õppima.

Kuna ta alustas teistest pool aastat hiljem, oli tal vaid kaks valikut – kas õppida kondiitriks või hoopis kokaks. Simane valis neist kahest viimase variandi ja tõdes, et ei teadnud toona söögitegemisest väga midagi.

Aeg-ajalt tekkis Simanel ka kahtlus, kas ta ikka õige valiku tegi ja ta mõtles, et võib olla oleks pidanud siiski gümnaasiumisse minema. Peagi läks ta aga Fööniksi restorani tavakokana praktikale ja sai hiljem sealt ka peakoka tööpakkumise. "Siin tekkis mul kirg kokkamise vastu," tõdes Simane.

Söögi valmistamise puhul peab ta oluliseks nii toidu maitset kui ka välimust. "Alati, kui serveerin, siis jälgin, et oleks ka kõrgust ja puhas töö," ütles Simane.

Ta lisas, et tema jaoks on oluline ka klientide tagasiside, kuid seda ei tohi kunagi liiga hinge võtta.