Tallinna tänavatel segati kokku fantaasia ja ajalugu: käimas on "Apteeker Melchiori" filmivõtted ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sel suvel filmitakse Indrek Hargla raamatusarjal "Apteeker Melchior" põhinevaid kolme filmi. Keskajal toimuvate sündmuste võttepaik on praegu üles seatud Tallinnas Aida tänaval.

"See on üks väheseid tänavaid, mis on säilinud veel niimoodi, kus ei ole ärisid ja kaasaegseid asju. Samal ajal on siin ka piisavalt palju ruumi meie fantaasiale. Ajalugu ja fantaasia mahuvad siia kahekesi ilusasti ära," ütles filmikunstnik Matis Mäesalu ERR Menule.

Tänavale dekoratsioone üles seades tehti koostööd ka muinsuskaitseametiga. "Need dekoratsioonid tuleb seintele ja mujale tekitada niimoodi, et nad ei teeks viga sellele, mis siin juba eksisteerib. See on sümbioos ajaloolise ja ajutise vahel," rääkis Mäesalu. Ta lisas, et võttepaigas on kasutatud palju puitu, et luua kivitänavatele ja -seintele vaheldust. Osa stseene filmitakse ka stuudios, kuhu seatakse üles näiteks uus Raekoja saal.

Mitmed dekoratsioonid on kasutusel kõigis kolmes filmis. "Ühte filmi ilmselt polekski suutnud ära rahastada. Kuigi kogusumma oleks olnud väiksem, siis ühe filmi jaoks teha nii palju dekoratsioone, nii palju kostüüme – see oleks olnud üle jõu käiv. See kolm filmi tegelikult on nii häda kui ka vastus nendele hädadele," ütles produtsent Kristian Taska.

Nii nagu dekoratsioonidega, ollakse ka tegelaste kostüümidega ajastutruud ning Aida tänaval ja selle lähistel võib kohata keskaegsetes riietes näitlejaid. Näitleja Alo Kõrvel, kes kehastab filmis Tallinna linna foogti, on näiteks rolli tarbeks pikad juuksed, mis tema sõnul ka mõnes mõttes väljakutseks on.

Filmi jaoks pidi Kõrve selgeks õppima ka ratsutamise. "Ma ei olnud ratsutanud enne, aga siin on meil vaja ratsutada ja siis me käisime ka ratsatrennis. Üks väike oskus on jälle juures," ütles ta.

Ratsatrennid toimusid ühe nädala jooksul ja lisaks ratsutamise oskusele õpetati neile ka, kuidas hobust valmis panna. "Oskame saduldada, rakmeid pähe panna ja ise toimetada hobuse juures," ütles Kõrve.

Peaosa ehk apteeker Melchiorit mängib filmides aga sel suvel lavakunstikooli lõpetav Märten Metsaviir, kelle sõnul tähendab nii suur roll noorele näitljale palju. "Minule kui noorele näitlejale on võimalus kehastada apteeker Melchiorit väga suur väljakutse. Ja see võimalus siin ajas rännata ja sellist filmi teha on ma arvan iga näitleja unistus ja soov," ütles Metsaviir.

Film erineb raamatust

Rolli puhul on Metsaviiru sõnul keeruline esoteerika pool. "See on raamatust erinev, aga me oleme režissöör Elmo Nüganeniga natuke mõelnud ja natuke apteeker Melchiorit heas mõttes võimendanud. Aga ma ei taha seda väga palju paljastada, sest inimene tuleb saali ja alles siis näeb, milleks apteeker Melchior võimeline on," ütles Metsaviir.

Raamatutega võrreldes on filmis aga ka muid erinevusi. "Raamatu filmiks tegemine ei ole kunagi selline üks ühele tõlkimine. Sa pead leidma vahendeid, kuidas tegelaste mõtteid ja tegevusi võimalikult visuaalselt ja vaatajale atraktiivselt lahti mängida. Kõik, kes on raamatu fännid, tunnevad ilmtingimata kõik need lood ja tegelased ära, aga nad on samas ka piisavalt teistsugused ja seal on parajalt üllatusi," ütles filmi stsenarist Olle Mirme. Raamatu ja filmi üks erinevusi on näiteks see, et kui raamatu esimeses osas on tegevuste peamine sündmuskoht Oleviste kirik, siis filmis on selleks hoopis dominiiklaste klooster.

"Nagu iga raamat, kui teda hakatakse filmiks tegema - ta muutub ta kasvab, ta leiab mingi oma keele, omad väljendusvahendid. Need on täpselt parajasjagu raamatutruud ja samas täpselt parasjagu ka uus ja värske, et sealt oleks midagi ka avastada," rääkis Olle Mirme "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Ajastut pole lihtne luua

Keskaegset olustikku ei ole aga lihtne jäljendada, kuna paljud Tallinna vanalinna tänavad on täis erinevaid restorane ja ärisid. "Kui inimene käib mööda Tallinna tänavaid ja mõtleb, et noh, iga nurk lausa kisendab keskaegse filmi järele, siis päris nii see ei ole. Kui tegema hakata, siis selgub, et siin ei saa seda teha, siin ei saa seda teha," selgitas režissöör Elmo Nüganen. Osa keskaegsetest keskkondadest tulebki stuudios luua.

Apteekri naist kehastava Maarja Johanna Mäe jaoks teebki filmi põnevaks just ajastu. "See on nii põnev, lihtsalt juba uurida seda aega, kuidas siin elati. Me reaalselt filmime ka vanalinnas, nendel samadel tänavatel. Mis teeb selle veel huvitavaks Eesti filmide skaalal, see on päris hoogne, tempokas, ma arvan ka põnev."

Filmi produtsendid on Eestist, aga ka Lätist ja Saksamaalt. Kolmest filmist koosneva triloogia eelarve kuus miljonit eurot.

Esimene film jõuab kinodesse 2021. aasta sügisel, teine ja kolmas osa aga 2022. aastal.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: